33 korda teooria- ja 29 korda sõidueksamil (17)

Pole isegi naljakas oma laiskusest raisatakse lihtsalt kõigi teiste aega, kes ootavad järjekorras plus kuradi kalliks läheb see lubade tegemine kui õppida ei viitsi ja katse eksitusmeetodil käia proovimas.

Usun, et päris mütsiga lööma ei läinud ja ikka kursustel käis. Aga ju pole lihtsalt selle asja peale annet.
Juhiload on nagu norm tänapäeval aga nagu igal alal lihtsalt on kellelgi annet, teisel vähem, kolmas kompenseerib ande vähesust tööga aga mõne puhul lihtsalt sellest ei piisa.

Kui 5x kukud läbi siis peab autokooli tagasi minema ning see peab olema kohustuslik. Mis bingo loto siin käib.

Masendav statistika. Kõik ei ole rooli loodud. Et sellest aru saada, ei pea üle 30x sõidueksamil käima.

Kuskil peaks piir olema jah, nt 3-5 korda saad proovida, seejärel uus kursus, uuesti sama kordumisel min aasta pausi ja jälle uus kursus, sellisel juhul kuluks sellise rekordi tegemiseks min 6 aastat, ehk isegi loobunuks. Ma ei usu, et selline ka kogemusega midagi juurde omandaks, seega jälle üks oskamatu teedel lisaks, kus neid niigi juba liiga palju on.

See peaks olema inimesele signaaliks, et äkki ei ole koht liikluses osalemiseks? Paraku igapäevaliikluses me näeme, et isegi, kui inimene saab selle signaali, ei saa ta sellest aru ja ikka ronib autorooli, kui mingi ime läbi load kätte saab.

vaevalt see juht 33 korda hiljem parema autojuht on....

Liikluses on kahjuks palju näha neid mitukümmend korda eksamil käinud tegelasi.....

Kurb tõdeda, et tundsin isegi üht sellist tüüpi (lapsepõlve sõber), kes punnitas meeletult autokoolis käia, kuid põrus ja põrus eksamitel.
Sõbrad, pere tal soovitasid pooleli jätta, et kaua sa matad raha, kui pea ei võta. Lõpuks kuidagi punnitas ääri-veeri läbi ja ostis kohe omale ühe vana läbiussitanud odava küna, millega tööle sõita.
Kurb aga on see, et ta sõitis kõiges pooleteise kuu pärast juhiloa saamist ennast rekka alla sodiks. Matustel kirstu lahti ei võetudki (arusaadavatel põhjustel).
Juhtum oli siis aastal 2006 sügis Raplamaal!

Suurim häda on, et kui load käes siis edasi ei õpita-mõelda. Eksam tehtud ja kuna ma geneetikuks ei hakka siis unustan koolis õpitud bioloogia. Sama moodi autoroolis.
Tegelikult on ajalooline paratamatus, et teed-ristmikud-liiklusolukorrad pole tehtud õpiku järgi ning pidevalt peab arvestama kohalike eripärade ning olukordadega.
Nii, et mõelda ja ennast vahel koolitama lihtsalt adekvaatne juht peab. Aga keskmine eksamil patuga pooleks läbisaaja seda enamasti ei tee.

Peale 5te aastat mentoriks olemist oma elukaaslasele loobusin ja ütlesin, et rohkem ma sind ei õpeta. Kui ikka mingit muutust ei tule, siis load pole sulle. Selle ajaga võiks boksi tagurdamise juba iseeneslikult selgeks saada. Muidugi solvumist ja sõnelust oli kõvasti, aga minul on vähemalt endal kergem ja vähem närveerimist.

Meedias hädaldamise asemel võiks ju ajaratta sinna tagasi keerata kus "asi" hakkas viltu kiskuma. Ehk on abiks või ehk ka mitte.

Viltu hakkas kohe alguses vedama. Kõik täiustused mis aja jooksul tehtud on muutsid automobilisti elu kergemaks ja vähem pühendumist nõudvaks.
Ühelt poolt taheti toota palju ja kuigi konveieri puhul süüdistatakse ühte meest ka teised ratsisid ja sajad ja sajad firmas tahtsid toota.
Juba üpris alguses toodeti neile kellel rammu ei olnud vändast käivitada elektriautosid. Starter, võimendiga pidurid ja rool. Vastupidavad rehvid ABS ja teised lühendid mis ohtust suurendavad tegelikult KARJUVAD see on lihtne.
Aga mis puutub õpetamisesse siis eks sellekski annet vaja Mõni lihtsalt ei sobi selleks. Kuidas leida tasakaal õpetamise ja isemõtlemise vahel. Kuidas vea puhul mitte õpilast mutta tampida. Mida öelda ja kuidas seletada.. Kui palju roolis vabadust anda enne kui sekkuda.
Arvata, et kui sõita hästi osatakse siis osatakse ka õpetada väär. Igaühele tuleb läheneda isemoodi. Isegi kaardilugejana mul oma õde kes sõidab suurepäraselt ei suuda anda infot mida roolikeerajal antud hetkel tegelikult vaja. "Keera vasakule. Ei mitte siit" Linnaliikluses lihtsalt ei tohi liiga vara öelda. Samas üks üle üheksakümnene tädi kes küll täna lahkunu "Hoia vasakusse ritta peale kollast maja keera vasakule ja,kohe enne pruuni maja pöörame vasakule" Öeldakse asju mida juht näeb tahestahtmata.

Oh Peeedu, mida sa küll laupäeva õhtul tarbid? Tahad siis öelda, et selleks, et saaks asjalikumad juhid, tuleks minna tagasi kiviaega ja õppesõite Ladadega tegema hakata?
Pigem tuleks just neid noori juhihakatisi harjutada sõitma nii, et nad oskaksid arvestada juhiabidega, mitte ei eeldaks, et viimased kõik nende eest ära teevad.

Juhiabidega arvestamiseks oleks vaja aru saada füüsikast - mis autoga tee peal toimub. Juhiabidega paraku on nii, et autot üritatakse vägisi teel hoida ja minek toimub ootamatult, suurema kiiruse juures ja pigem siis, kui rehv on lootusetult pidamise kaotanud. Jah, kuni juht seda füüsikalise pidamise piirkiirust ei ületa, on juhtimisoskust vähem vaja.

Näiteks see paljukirutud lada (tagaveoline) piirab libedal teel sõidukiiruse ise üsna hästi ära - auto tagaots hakkab üsna varakult ujuma ja annab libedusest märku. Juhil pole võimalik öelda, et "ma ei teadnud, et libe on". Kui võrrelda nüüd moodsa juhiabidega autoga (millel on ka moodne ülevõimendatud elektrivõimendiga rool), siis rumala juhi jaoks läheb olukord "ei ole libe" vahetult üle olukorda "nüüd on vältimatu minek". Jah, vahepeal vilgub kollane tuli armatuuris...

Aarne arvas, et tuleb minna tagasi sinna kust viltu hakkas minema. Aga kogu autoajalugu on raudmeeste mängukannist väljakasvamine võimalikult siidkinnastes liikuri poole.
Samas autod kokkuvõttes ikka ohutumad. 40 aastat tagasi oli Eestis sõidukeid viis korda vähem aga laipu viis korda rohkem. Eks osad inimesed hindavad alati oma oskusi üle.Eks toona olid pea kõik autoostuloa järjekorras ja paljud said auto ja hakkasid siis lube tegema. Vanust rohkem aga see ei tähendanud annet ja oskusi. Lihtsalt liiklus hõredam ja paludel talvepuhkus ja nii väga silma ei riivanud nõrgad juhid.