Eelmise põlvkonna Hilux peab jätkuvalt hästi vastu  (10)

õnneks toyots võtnud aru pähe või kuulanud klientide nurinat ning nüüd päris uued hiluxid ja ka land cruiserid on ikka 150 kw mootoriga.

Tööautona super. 3.0- liitrise mootori ja automaatkastiga jaksab vedada palju, läheb ka maastikul hästi. Suurim häda oli ettevõttes olnud Hiluxil rooste. Kast läks rooste täiesti suvaliste kohtade pealt. Keregarantiis sai mitu korda käidud. Tehnilise poole pealt 0 etteheidet.

Tuttav, kes ei ole mingi mudas sõitja on oma 2011. aasta hiluksil kõikvõimalikke asju vahetanud, kaasaarvatud pool tagasilda, kiidab endiselt oma masinat. Imelik. Läbisõit polegi nii suur. Oli vist u 90 tuhat. Ja kui sisse istud siis nii kulunud näeb välja nagu oleks 30 aastat vana masin. Väljast näib veel päris värske.

Heal peremehel auto peab kaua vastu.

Pidasin Hiluxit 4 aastat, igal aastal lendas turbo! Tõsi vahetati garantii korras. Imelik mure oli salongi ventilaatoriga, kevad-talvel kui suur temperatuuri kõikumine, külmus see kinni. Varahommikul tükk jebimist puhuriga, et asi tööle saada ja nii pidevel, esinduses räägiti midagi tüüpveast, mingist põlvest jne.
Ja muidugi rooste, raam ja põhi olid nelja aastaga täiesti roostes (tõsi pindmiselt) ning kõrged pidamiskulud sellise rimaka puhul. Hiljem pidanud Nissanit, muresid praktiliselt pole, mootor palju võimsam, hooldekulud palju madalamad.
Aga toykar hoiab hinda, vat see on tema pluss.

Uus Hilux ja 110kw, milleks üldse sellist pakutakse ? See ei suuda enda keregi tühjalt vedada, mingisugusest haagisest ei räägigi. 1,5t ekskavaator järgi ja kütusekulu maanteel 15 sajale ning masin piinleb.
Uus on mugavam aga maru pisikese salongiga

Eesti rahvas elab autolegendides ja muinasjuttudes: saksa raud, ameerika raud, pommikindel Audi, pommikindel Toyota, roostekindel Volvo jne jne. Võib olla kunagi ammu, iidsel aal oligi nii. Kaasajal peaks pigem olema selgeltnägija ja ennustama, missugune auto nõuab kõige vähem hooldust ja remonti garantii- ja liisingu ajal 5 aasta jooksul, et raisatud aeg oleks võimalikult nullilähedane. Pärast 5 aastat hakkavad nad kõik remonti nõudma ehk sinu isiklikku aega kulutama, rahast rääkimata.
Ja garaažipensionärid, kellel on aega jalaga segada ja näpud sügelevad, võiksid antiigiga tegeleda - too ei lagune, ei roosteta, on vanaisalt pojale ja pojapojale. Viimane lause oli vist puhas sarkasm?

Minu ettevõtte ja kunagise tööandja nagu ka sõprade-tuttavate Toyotad pole küll mingid vastupidavuse etalonid olnud, ei tea kuskohast see imidz pärit on. Õigustatakse kallimat soetushinda? Ei taha naabrist kehvem olla? Ei tea. Jah, jääkväärtus on parem aga kuna ka soetushind on kõrgem siis...
Üldiselt olen oma majapidamisest ja ettevõttest (siin 1 on veel) nad välja puksinud ja ka veel jäänud eksemplari liisingutagastuse/uue vastu vahetuse ütlesime ära.
Autot/kaubamärki maha ei tee, ei kiida samuti. Auto nagu auto ikka, mured ja kulud, rõõmu... Noh seda on ka olnud, lihtsalt iga uue põlvkonnaga on muretuid km vähem.
Kui märk kapotil on esmatähtis, ostke milline meeldib. Kui tähtis on kulutõhusus siis tasub kaaluda ka teisi.

No Toyota nüüd küll mingi naabrist-parem etalon ei ole...Kust tuleb jutt, et Toyota on kallim, kui konkurendid? Võrdle nt RAV4 ja CR-V, siis RAV on sama varustuse juures soodsam, sama kehtib ka nt Avensis vs Passat jms.
Siiski olen nõus, et uuemad Toyotad ei ole poolt nii vastupidavad, kui olid nt siin 2010-ndateni toodetud autod.

Enamus inimesi ongi maailmas kus on redelid püsti, et mis ikka parem ja õigem kui teine. Auto, puhkuse sihtmaa, riidebränd, elukoht kasukas kasutatud karusloom jne. kui ebakorrektne võrdlus ka sisse tuua.
Ja tekkivad nad tihti suht suvaliselt. Teiselt jälle ajalooliselt luuakse või on loodud.
Küsimus on selles kui palju käkki peab kokku keerama, et troon kõiguks. Ja palju on hipisid kes autoriteete põlgavad ja ujuvad vastuvoolu mis mingil hetkel võib uue kuninga troonile panna.