Mandri-Eesti kunagise esimese kolhoosi töökoja juhataja Madis Saadik ootab meid tsinkplekist kaarhalli uksel. Kolhoosi automajandi varuosaladu on tänaseni rikkalik, kuigi lätlased ja leedukad on seal juba korraliku „reha“ teinud.
Hämarast kaarhallist leiab umbes viie meetri kõrgused laoriiulid. „Siin on erinevad laagrid, siin KamAZi, siin ZILi, siin UAZi ja siin GAZi varuosad,“ näitab Saadik riiulivahesid. Ta osutab lao kontoriruumi laepealsele, kus üksteise otsas virnas nn sõjaväe kastid, autonumbrid peal, need läinuks nõukaajal sõjaolukorras käiku. Igas kastis peitub kaks 20liitrist kanistrit kütusega, õli, küünlad, kirves ja tross. Põlva kolhoosi töökoda olnuks sõja korral ka rajooni kogunemispunkt.
Automajandi ladu tundub aga endiselt rikkalik. Vanad Vene autojupid olevat lätlaste-leedukate sõnul vastupidavamad kui praegused, seega hinnas. Isegi rihmad ja muud kummidetailid pole rabedaks muutunud, neid saab kasutada. Leedukad müüvad näiteks varuosi edasi Armeeniasse, kus palju nõukaaegset tehnikat kasutusel.
KOMMENTAARID