Seadus sai uus, aga kas segadus sellega lõpeb?

Liiklusseaduse uuest aastast jõustuvad muudatused aitavad jalakäijate ja elektritõukeratturite suhetesse luua korda, kuid vastuolu jalameeste vahel kiiremini sõitjatega (sh jalgratturid) jääb alles.

Uuest aastast pole elektrimootoriga tõukeratta, rula, üksratta, tasakaaluliikuri ja muu sellise istmeta ühekohalise väikese elektrisõidukiga sõitja seaduse silmis enam abivahendiga jalakäija, vaid juhib kergliikurit. Liiklusseaduse muudatused määravad kergliikuri suurimaks kiiruseks 25 km/h ning mootori tippvõimsuseks 1 kW.

Sarnaselt jalgrattaga ei tohi kaherattaline kergliikur olla laiem kui 0,8 ja enamarattaline 1,25 meetrit.

Kui keegi on ostnud enne selle aasta augustit enam kui 1 kW võimsusega elektritõuksi, tohib ta sellega sõita ka edaspidi, aga ainult siis, kui tolle kergliikuri valmistajakiirus on kuni 25 km/h või see ei sõida mootori jõul kiiremini kui 25 km/h. Kiiremat elektritõukeratast ei tohi liikluses kasutada.

Edasi lugemiseks:

Autoleht
18. november 2020

vv • 18 november 2020 21:54 Ebasobiv kommentaar

Jalgrattad ületavad sõites sebrat ja see ei muutu. Laseris näidatud situatsioonis on saatejuhil oma teada õigus. Kuigi autojuht ei pea igas situatsioonis ratturile teed andma. Valitsus astugu sellise käki keeramise eest tagasi. Aga ei, nendel 110 protsenti õigus kamandada inimeste elude üle. Puudu on veel renditõukside kiivrikandmise kohustus ja lapsevankrite nimetamine kergliiklejateks koos vastava juhitunnistuse vajadusega.

, • 19 november 2020 6:34 Ebasobiv kommentaar

Praegu on olukord, kus liiklusseadus püüab reguleerida inimsuhteid, st sundida inimesi omavahel viisakalt käituma, aga kui inimestel puudub kodune kasvatus, on see üsna mõttetu ettevõtmine.

Peeedu • 19 november 2020 11:22 Ebasobiv kommentaar

Põhimõtteliselt peaks inimene liikluses aru saama, et see mis talle roolis ei meeldi siis teisele roolikeerajale seda ei tee kui on jalgsi või rattal. Ja vastupidi.
Aga meil on jälle hulk reegleid ja nende kontroll harvpisteline ja muidu oleme suht vabad ja omapäi. Viisakuse ja kohustuste asemel aetakse vaid õigusi taga.

:) • 19 november 2020 13:08 Ebasobiv kommentaar

Tütarlaps, kes Laserit teeb on ka tegelikult "tavaline jalgrattur" kes ajab oma õigusi taga, aga kohustustest pole aimugi :) (kas sõidad ainult autoteel või siis ainult kõnniteel ,,,
Või enese alahoiu instinkti - olla kursis, mis liikluses ümberringi toimub. Vaadata ˇ300m jooksul kordki tagasi, et teada mis toimub seljataga. Ma ei suuda sadat meetrit sõita jalgrattaga nii, et üle õla ei piiluks, teadmaks, kus asub lähim sõitev auto.

k • 24 november 2020 1:35 Ebasobiv kommentaar

Mina isiklikult ei ole sel aastal mitte kordagi sõitnud auto eest rattaga üle tee ilma et mul oleks kindlalt eesõigus. Ja ka siis rangelt jalakäija kiirusel 3-7 km/h. Ma ei oleks üldse nii kindel, et see nüüd ka autojuhtidele meeldib. Aga ma ei näe ka, mis see minu asi on. Võib-olla minu jaoks on olulisem lastele head eeskuju näidata - kust mina tean, kes seal autos on?

Uuest aastast kaob minu meelest ära igasugune mõte rattaga jalgratta- ja jalgteel sõitmisel. Sisuliselt on need võrdustatud kõnniteedega, selle vahega, et jalgratta- ja jalgteel on jalgratturil õigus ilma ühegi muu õiguseta ukerdada, aga kõnniteel sõitmise lubatavus on veel hallimaks alaks muudetud.