Mäletan selgesti oma lapsepõlveunistusi. Peaaegu alati oli nende keskmes auto ja kindlasti olin alati selle roolis mina ise. Sama selgelt mäletan esimese päris oma auto ostmist. Üks minu soovinimekirja autodest oli muidugi „kolmene bemm“.
Veetsin 1995. aasta kevadel nädalavahetusi küll Raadi, küll Kadaka autoturul. Selleks ajaks olid unistamise asemel tegelik eelarve ja sinna mahtuvad valikud. E30 kuulus nende hulka, kuid esimene eelistus oli Audi 200 Turbo quattro. Vana hea Audi 100, rahvasuus „sigar“, oli olnud mu esimene välismaise auto sõiduproov ja jätnud kustumatu mulje. Audi 200 olnuks sellest veel kaks sammu edasi: rattakoopalaiendite võrra agressiivsema olekuga, nelikveoline ja tollaste kriteeriumite järgi pöörase minekuga auto.
KOMMENTAARID