Avaleht » Uudised » Hyundai » Elektri-Audid: ise toodame, ise sõidame

RUBRIIGID

Autondus Mootorisport Autotööstus Proovisõidud Päevauudised Liiklus Autopäevik Väljaanded Sisuturundus

AUTONDUS

FOTOD. Kõige ägedamad autod Eesti registris (2. osa)(5)

Eestis leidub üliharuldasi autosid, mida liikluses ei pruugigi märgata. Mitu Mercedes SLR McLarenit meie maal on, kas olemas on ka Morgan Aero 8 või Porsche Carrera GT ning mitu Opel Calibrat on järel? ...

MOOTORISPORT

Johan Kristoffersson võitis kolmanda MM-tiitli

Rallikrossi MM-võistluste viimane etapp Saksamaal jääb ära ja tänavuseks maailmameistriks kroonitakse Johan Kristoffersson. MM-sarjast jõuti tänavu sõita kokku kaheksa etappi, millest Volkswagen Polo roolis ...

AUTOTÖÖSTUS

M4 GT3: nii kiiret sidurit pole enne nähtud!(1)

BMW ringrajaauto M4 GT3 teeb esimese stardi alles järgmisel aastal ning täishooaeg algab 2022, kuid üht-teist on auto kohta öeldud juba nüüd. M6 GT3 mantlipärija õlid ja kütuse valmistab Shell, väljalaske ...

PROOVISÕIDUD

Uued elektriautod Eestis - auto24 proovisõit(28)

Sellel aastal on jõudnud Eesti turule rekordiliselt palju uusi elektriautosid ja seekord vaatamegi koos Autolehega kiirelt üle neli selleaastast uudismudelit ning proovime välja selgitada, et milline auto mis ...

PÄEVAUUDISED

Hyundai uus linnadžiip saab nimeks Bayon(1)

Hyundai väikseim linnadžiip saab nimeks Bayon. See jõuab müügile järgmise aasta esimeses pooles, tegu on täiesti uue mudeliga, mis ei põhine ühelgi senisel. Praegu kuuluvad Euroopas Hyundai linnadžiipide ...

LIIKLUS

Tasub teada: klaasi- ja tulepesurid(3)

Kui ilm läheb külmaks ja saabub aeg vahetada klaasipesuvedelik talvise ehk pakasekindla vastu, siis ära unusta, et suvine vedelik tuleb eemaldada ka (sageli üsna harva kasutatava) tagaklaasipesuri juurde ...

AUTOPÄEVIK

Autopäevik. Valusad vangerdused

Mõni lugeja ehk mäletab, et eelmise aasta lõpuks oli minu autopargis viis Subarut, kaks Mitsubishit ning üks Citroën. Tänaseks on õnneks või kahjuks autopark mõnevõrra väiksem. Kõige viimased täiendused ...

VÄLJAANDED

Autoleht, 25. november 2020(2)

MARGID

ABG Titan ABT AC Ackermann Fruehauf Acura Adria Alfa Romeo Alpina Alpine Apex Apollo Arctic Cat Ariel Aston Martin Audi Aurus Autobianchi Aznom Belarus Belaz Benelli Bentley BMW Borgward Brabus Brilliance Bugatti Buick BYD Cadillac Can-Am Case CAT / Caterpillar Caterham Chevrolet Chrysler Citroen Claas Concorde Cupra Dacia Daewoo DAF Daihatsu Daimler Dethleffs DeTomaso Dnepr Dodge Donkervoort DS Ducati Ferrari Fiat Fisker Ford Gas Gas GAZ Geely Gemballa Genesis Ginetta GMC Gumpert Harley-Davidson Hobby Honda Hummer Husqvarna Hymer Hyundai IFA Ikarus Indian Infiniti Isuzu Iveco IZ Jaguar Jawa JCB Jeep Jensen K Kabe Kamaz Karma Kawasaki Kia Koenigsegg Komatsu Kombat KTM Lada Lagonda Lamborghini Lancia Land Rover Laz Lexus Ligier Lincoln Linhai Lotus Lynk & Co Mahindra MAN Maserati Maybach MAZ Mazda McLaren McLouis Mercedes-AMG Mercedes-Benz Mercury MG Mia Electric MINI Mitsubishi Morgan Morris Moskvich Moto Guzzi Moto Morini MV Agusta Naran Neoplan Nissan Opel Pagani PAZ Peugeot Piaggio Plymouth Polaris Polestar Pontiac Porsche Puritalia Qoros RAF Ram Renault Respo Rolls-Royce RS 09 Saab Scania SCG SEAT Skoda Smart Solaris Spyker SsangYong Stels Subaru Suzuki Tata Tatra Tesla Tirsan Toyota Trabant Triumph TVR UAZ Ural Van Hool Vauxhall VAZ Vespa VinFast Volkswagen Volvo Wiesmann Yamaha Yutong ZAZ ZIL ZIS Zuck

Elektri-Audid: ise toodame, ise sõidame (16)

Autondus, Autotööstus

20. jaanuar 2020

Kuigi Euroopa Liidu heitmenormid tõukavad autotootjaid valmistama aina rohkem elektriautosid, pole tootjad sugugi kindlad, et neid kalleid sõidukeid väga massiliselt ka osta tahetakse. Seepärast sunnivad paljud autotootjad nendega sõitma ka oma töötajaid. Kuidas sa aga sunnid, kui inimesel pole toda autot kusagil laadida? Seepärast kulutab näiteks Audi lähiaastail 100 miljonit eurot, et püstitada oma tehaste juurde ligi 4600 akulaadurit. Neist 3500 hakkab tööle Ingolstadti käitise parklates, 1000 Neckarsulmis ning alla 100 Brüsselis ja Györis. Juba praegu on tehaseparklais kokku 660 laadurit, millest 600 on 22 kW ning ülejäänud 50-350 kW võimsusega. Lõviosa, 4500 kogu laaduripargist tulebki kuni 22 kW võimsusega. Saksamaa tehaste juures on eesmärk 2022. aasta suveks elektrifitseerida 10% parkimiskohtadest.

Autoleht
20. jaanuar 2020

KOMMENTAARID

Mihkel Lember • 20 jaanuar 2020 8:35 Ebasobiv kommentaar

Mo arust see võtabki tänapäeva CO2-maailmapäästmise väga hästi kokku. Tahad midagi toota? Aiai, tootmine o keskkonnale kahjulik! Aga tooda teist samapalju veel, nii et see teine osa oleks öko, vat siis on maailm päästetud keskmiselt! See pisiasi ei koti kedagi, et kogunumbrites lõõmavad metsad ja mäed veel topeltkiirusel ahjudes - keskmine ühe tootmisühiku kohta on väga hea!

100

wifebeater • 20 jaanuar 2020 9:21 Ebasobiv kommentaar

Mõni aeg tagasi oli artikkel, et e-Troni tellijad on vihased - järjekord on pikk ning kui tähtaeg lõpuks saabub, siis Audi teatab, et tuleb veel oodata. Nüüd selgub, et keegi ei tahagi e-Trone.. Pigem on oma töötajatel eelisõigus e-Trone osta ning nad kasutavad oma õigust liiga usinalt.
Puu põlemisel ahjus eraldub sama kogus süsihappegaasi, kui selle puu mädanemisel metsa all. Probleem on fossiilsete kütuste põletamine - see süsihappegaas jääks muidu atmosfääri sattumata.

Eelmisele • 20 jaanuar 2020 9:42 Ebasobiv kommentaar

Ära aja jama,puidu lagunemisel looduses ei teki sellist kogust süsihappegaasi kui sama koguse puidu põletamisel.Pealegi toimub lagunemine pika aja jooksul kus vabanev co seotakse uuesti hapniku tootmiseks läbi roheliste taimede.

Väikepoiss • 20 jaanuar 2020 9:58 Ebasobiv kommentaar

See puidu võrdlus on küll jah natuke meelevaldne.

Aga minu jaoks on üsna halenaljakas lugeda neid igasugu elektriautode propageerijate seisukohti. Alles ükspäev nägin Tartus elektritaksot, mille aknal kiri: Kui sulle meeldib teha mudamemme, siis ära sõida elektriautoga. No mida? Okei, ei teki süsihappegaasi sõites, aga selle peale ei mõtle keegi, mis juhtub keskkonnaga selle elektri tootmise protsessis ning samamoodi selle elektriauto akude tootmise käigus. Aga eks hipi arvabki, et elekter tuleb seina seest ja ta on nüüd roheline, kui ma rösteriga sõidab.

Johh • 20 jaanuar 2020 10:04 Ebasobiv kommentaar

Ega tänapäeva noorus arvabki et elekter seinast tuleb adumata mida kaevandatakse näiteks nende akude tootmiseks mida rohelised propageerivad.Kui ehitada mõni tuulepark siis rohelised kääksuvad,kui kopp maasse et põlevkivi kätte saada sama käun jne.

Peeedu • 20 jaanuar 2020 10:12 Ebasobiv kommentaar

Kuulge lihtsad suhted on inimestele alati meelt- ja ajumööda olnud. Ei ole ainult noorus kellele rohkem kui elekter tuleb seinast ja on puhas mõtteviis pähe mahub.
Sarnaseid lihtsaid seoseid mis asja tervikuna ei näe kuuleme iga päev ja oleme alati kuulnud.

wifebeater • 20 jaanuar 2020 10:30 Ebasobiv kommentaar

Eesti tarvitab Nord Pool võrgu elektrit. Nüüd, kus põlevkivi põletamine seisma on pandud, moodustab fossiilsete kütuste osakaal alla 10% Nord Pool elektri toorainest.

Jah, põletamise ning mädanemise kiirus on erinev, aga see ongi pea ainus vahe. Eriti just džunglites on huumuse kiht maapinnal õhuke ning püsinud sellisena tuhandeid aastaid. Suht lihtne loogikaülesanne: kui puidus sisalduvast süsinikust ei saanud CO2, mis tast siis sai? Muutus mittemillekski?

Peeedu • 20 jaanuar 2020 11:01 Ebasobiv kommentaar

Kui põletada puid siis väikekolletes ja lõketes mille peal miljard inimest igapäevaselt süüa teeb siis paiskuvad õhku peenosakesed, sest põlemine pole kontrollitud ja ideaalne.
EL juba ongi kuri igasugu vanamoodsate pisiahjude peale. Peenosakesed on samuti üks saaste ja terviserisk.
Tervikuna on kogu energiamajandus palju keerulisem kui mingi üksik komponent. Aga ametlikult kiputakse "vaenlast" ükshaaval hävitama.

Peeedu • 20 jaanuar 2020 13:17 Ebasobiv kommentaar

Isegi kui Eestis otse põlevkivi katlasse ajavad elektrivõimsused ei tööta siis toimub teine skeem.
Nimelt õli tootmisel põlevkivist tekib palju põlevgaasi mida utliliseeritakse katlas põletades ja tulemuseks on elekter ja soojus.
Selle viimasega rahuldatakse suur osa Narva ja Kohtla-Järve kaugkütte vajadusest. Tehniliselt pole kui õlitootmisvõimsustest enamus töötab vaja Kohtla-Järve piirkonnas maagaasi reservkatlamaja käiku lasta enne kui mingi 5-7 kraadi on külma ehk siis sellel talvel seni kordagi. Muidugi reservvõimsusi tuleb mingi aja tagant käivitada, et kindel oleks nende korrasolekus.
Nii, et puhtalt ei saa elektri päritolu järgi ning põlevkivi otse ahju ajamise järgi öelda kuidas seisud on, sest õlitootmise kaudu käib meie energiajanu rahuldamine natuke ümber nurga.

. • 20 jaanuar 2020 13:26 Ebasobiv kommentaar

To wifebeater,tundub et mõned koolitunnid on omandamata jäänud.Aga üldiselt mis oleks lahendus el tootmiseks mida kõik osapooled aktsepteeriks?

Väikepoiss • 20 jaanuar 2020 13:41 Ebasobiv kommentaar

Taastuv. Ilmselt kas tuule-, vee- või päikeseenergia. Aga kõige parem lahendus oleks vesinik autokütusena.

Peeedu • 20 jaanuar 2020 15:01 Ebasobiv kommentaar

Kõige tähtsam küsimus on kuidas roheenergiat säilitada mustadeks päevadeks. Siis saaks kontrollimatuid tuule ja päikesevõimsusi rohkem ehitada kui parasjagu tarbitakse ja ei pea olema paljudes riikides kus hüdrovõimsusi napib kogu aeg kuskil katlas põlevkivi või söetuli all selleks, et tuul vaibub ja päike läheb pilvetaha.
Akud pole just üldtarbimises kõige sobivam lahendus. Paljud moodsad kodud kulutavad elektrit palju ja elektriauto akust kauaks ei jätku. Ja kui jama majas tahaks väga tihti jalga lasta. Nii, et hea oleks üleelektrist midagi pumbatavat ja valatavat toota.
Ehk siis praeguste meie teadmiste järgi võiks veest vesiniku üleelektriga toota ja siis vajadusel tagasi elektriks teha autodes.
Ja nii saaks tankla ise ka oma elektrimure sama tehnoloogiaga lahendada.

. • 21 jaanuar 2020 8:27 Ebasobiv kommentaar

Vesi pole ka lahendus.On riike kus vesi kullahinnas.Samas kes otsustab riikidevaheliselt kellele ja kui palju kuulub merevett.

Peeedu • 21 jaanuar 2020 11:19 Ebasobiv kommentaar

No vesi ei pea puhas ja mage ju olema. Juttu pole joogiveest.

. • 21 jaanuar 2020 15:46 Ebasobiv kommentaar

Enamus meredest sisaldavad ju soola.Asi selles et kui vett nii massiliselt kasutatkse tulevikus kes teguleerib kogused mida kasutada.Ega ükski asi pole lõputu.Ma mõtlen nii 200-300a pärast.

Loe kõiki kommentaare (16)