Elektriautod: küsimusi küllaga, aga vähevõitu vastuseid (29)

Need küsimused on paar aastat hiljaks jäänud - praeguseks on neile juba vastatud - el.autode tehaseid, akutehaseid ja kiirlaadimisjaamu kerkib nagu seeni peale vihma. Ainu1i VW AG-l on 16 el.autode tootmisega seotud tehast pooleli või juba valmis, neist 8 MEB platvormil autode koostamiseks.

Artikli autor elab 2013 aastas veel

Me ei saagi neid asju vaadata eesti mätta otsast, sest meil pole veel halligi, et nende tulekuks valmis olla. Alustaks kasvõi ostujõust. Aga eks neid tasaspisi peale surutakse ja kui lõpuks ükski tootja enam haisumootoritega kärusid ei tooda, siis hakkab ka eestimaalane tasapisi elektri peale üle kolima, sest seda viimast diiselpassatit ka ei jõuta lõpmatult kaua elus hoida. Või keelatakse ta seadusega. Aga kas praegune tehnika on sama ka ka 10a. pärast, on kindlasti veel teadmata ja kindlasti muutub paljutki kasvõi akude osas. Üldiselt järgmised 5a. annavad rohkem aimu.

Jah olen nõus et järgmised 5a toovad oluliselt parema arusaama olukorrast. Ka endal on hetkel selline olukord, kus olemasolev masin ehk vajaks välja vahetamist aga samas sisepõlemismootor tundub nagu aegunud tehnikasse raha paigutamist - kui rääkida uuest autost ning eelistaks pigem oodata et siis parem ostuotsus teha.

Elektri auto on kauge tulevik, et jõuda massidesse. Kui hind oleks 15000 kuni 25000 eur siis oleks lootust, aga praegu pigem rikkamale rahvale.

15k-25k ei saa varsti enam odavat Škodat kah, mis elektriliikurist veel rääkida. HHinnad kerkivad jõudsalt.

Alustame kodu ukse eest - mitu elektriautot mahub laadima 9-kordse maja ette?

Eesti praegune elektrienergia tarve aastas on tsipa üle 8 TWh. Prognoosid vist aastaks 2022 või nii on 10 TWh, seejuures eeldades igasugu energiasäästusüsteemide rakendamist (hoonete renoveerimine, kaugküte jms, mu teada). Ma ei ole kursis, kui suurt osakaalu selles tõusus etendab elektriautode populaarsuse kasv. KINDLASTI on nii, et mida säästlikumalt me elame, seda rohkem ressursse tarvitame - tekkinud sääst on ju võimalus tarbimiseks. Kujutan ette, et on täitsa mõeldav ka korterelamute esine elektriautode laadimine ja selleks tehakse kaabeldused ja laadimisotsikud. Seda veel ei tea, et kui see asi massidesse läheb, siis kuskohast vajalikud elektrivõimsused võetakse. Üks teema on kindlasti kortermajade katustel päikesepaneelid, aga seal tekib jälle kohe küsimus akudes - kas need on siis autodes (auto juhtub päevasel ajal maja ees passima) või tuleb erladi mingi salvestussüsteem teha - või siis tuleb kogu riigi elektrisüsteem tugevdada-tihendada-ümber mõelda.

Ma ei ole veel artiklit lugenud aga eelmise mure kohta arvan:
Mäletate Elektrilevi tahtis hirmsasti Elmo kiirlaadimisvõrku endale ja sai ka. Võibolla nad hakkavad asja paremaks arendama ja võibolla kunagi muutuvad nii nuti - digi ettevõtteks, et hakkavad ka elektriauto akusid võrgu osana kasutama. Siis on neil rohkem rohelist mänguruumi kuhu suvel päikeseparkide ja tuulikute tippvõimsust salvestada ja mõnel teisel tunnil vajadusel sealt lisa võtta vähehaaval. Kunagi tehti Chademo süsteemile võrkuandmise võimalus aga ma ei tea kas Combo kiirlaadimisstandardil on ka selline võimalus. Kahjuks see ei toimiks kortermajade ees kui just inimesed massiliselt kodukontorites ei tööta. Pigem ikka linna parkimismajades või muudes parkimiskohtades kuhu annab laadijad monteerida. Kodude juurde jääb ikka odav tavaline pistikupesa või kodulaadija ja see võiks tagada öise elektritarbimise ühtlase koormuse, selleks, et elektrijaamad tühja ei käiks. Mitu autot maja ees laadida saab ja mis võimsusega on ka ikkagi lahendatav. Ka tavalaadimise süsteemil on laadimisvoolu reguleerimissüsteem sisse ehitatud - saab iga auto võrgust võetavat voolu reguleerida vahemikus 6-32A. Kui läheb massilisemaks siis elektriauto omanikud ostavad kambaga peakaitset juurde!
Veel võiks ka Eestis ehitada parklaid mis oleks paneelidega kaetud, autod pargiks varjus ja saaks neid ka laadida otse kohapealt tuleva elektriga.

Lisaks inimesed kurdavad läbisõidu pärast. Tüüpiline kulu on 20kWh/100km kohta ehk 500km sõiduulatuseks on vaja 100kWh akupakki. Aga kui seda koguvõrgust laadida siis 230V/16A = 3.68kW ehk seda akupakki laeb kodusel teel täis kõva 27 tundi ühte jutti. Tõsi kui teha autoga lühikesi linnasõite siis ei peaks masinat pistikusse panema nädal või kaks.

Mis aga elektrivõimsusesse puutub siis jah ma ei kujuta ka ette kust see tulema peaks. Põhimõtteliselt peaks Narvast Talinnasse tulema kahe meetri jämedune vasklatt, et kõik elektronid üle kanda. Ja me siin vaatame asja väikese Eesti kontekstis, kuidas on suurriigid, Ameerika, Prantsusmaa, Saksamaa oma miljonite elektriautode laadimisega? Kui Ameerikas/Californias juba praegu öeldakse et piirake suvist elektritarbimist ja seal on ainult konditsioneerid taga.

No ega Narvaski sellist lisavõimsust ei ole. Kui elektrikad levivad siis Läti kuival ajal hädas ning ka Skandinaavia suured hüdrovõimsused kuluvad endale ära. Nii, et hüvasti öine odav elekter ja pesu pesemine ning autode laadimise ajatamine ei anna täit effekti.
Kui optimistlikult kõik autod ei vaja täislaadimist iga päev ja nagu jätkuks siis tekivad meie regioonis ikkagi ajad kui kõigil on nüüd ja palju särtsu vaja.
Näiteks suve ilusatel nädalavahetustel Jaanipäeva ja muude pühade ajal kui massiliselt võetakse pikki sõite ette. Ja pärast keegi ei taha närvitseda, et kas ikka akus voolu ka tavalisel töö-selver-kodu kolmnurgas jätkub. Ikka tahaks täispaaki.enamikel bensuga ju ei sõida nii, et paagituli põleb pikemat aega.

Kas siis eelnevast võime järeldada, et lisaks olemasolevale puidu/plasti/põlevkivi ahjuajamisele tuleb Eesti katta päikesepaneelide, tuulikute ,akupankadega ja ehk veel millegagi, ja siis loota, et ehk kuidagi AI või muidu targad inimesed teevad veel paindliku ja reaalajas kohaneva tarbimisvõrgustiku ka? Või on veel tuumajaamasid ka sinna otsa vaja ja Paldiski hüdrojaama ja lokaalseid biogaasigenekaid ja puidu koostootmisjaamu?

Viimase saja aasta jooksul on väga hästi ära lahendatud nafta puurimine, transport, rafineerimine ja tanklavõrgustik. Siis veel suurtest süsteemidest internett ja mobiilside, 90-ndatel pold meil ju midagi peale analoogtelefoni liinide, nüüd on igalpool optiline kaabel ja 4G. Kuna elektrivõrk on juba päris hea siis peaks vast 25aastaga meil siin hakkama saama selle parendamisega. Eelis osaliselt elektri transpordis kasutamisel on minu arvates eelkõige see, et energia toodetakse kohapeal seega raha mis muidu läheb välismaa naftaärikatele jääks meie riiki.
Ja kui teatud aastaaegadel saab päikese või tuulega energiat siis see on ju sisuliselt tasuta.
Kui vaadata videotest kuidas Norras praegu on kiirlaadimisjaamadega siis seal on ühes kohas kümned 350kW kiirlaadijad. Kuidas nemad on saanud selliseid võimsusi tagada ühele objektile? Meie siin oleme ikka väga kaugel sellest meil pole üheski kohas üle 2 kuskil 40kW võimsusega töötava Elmo kiirlaadija. Esimesena võiks keerata olemasolevate laadijate võimsused 50kW peale, et nende kogu potentsiaal kasutusse võtta. Isegi 2012 Leafi on täitsa ok laadida päris 50kW laadijast mida saab Tartus elektritranspordi laadijates ja mõnes Elmo laadijas ka. Ja siis püüaks järele jõuda sinnamaale kus teised on ja eks siis vaatab kuidas edasisi probleeme lahendada.

Küsimusi tõesti oluliselt rohkem kui vastuseid. Kõige tähtsam küsimus ehk siis selles, et mis saab kui tormihooaeg käes? Riik sureb välja? Ehe näide lähiminevikust kohe võtta. Ei olnud ju tegelikult see torm päris tormgi, aga suur osa Eestist täielikult halvatud.
Kui elekter praegu ära kaob, saab autoga endiselt liigelda ja vajadusel kasvõi naaberriiki minna toiduainete ja kütuse järele, aga kui selles elektriautode utoopilises maailmas tuleb ette mõni tõsisem torm, on terve riik käpuli ja see on muuhulgas suur julgeoleku risk kogu riigile. Elektrifitseeritud maailmas ei ole võimalik ju bensiini/diisli generaatoritega autosid laadida kuna tanklates on kütusepumba asemel elektrilaadijad.
Selleks, et kogu riigis oleks pidevalt olemas elekter on vaja liinid viia maa alla. See aga läheks juba Eestis maksma sadu miljardeid eurosid. Kuskohast võtab väike riik nagu Eesti sellise lisaraha?
Ja küsimusi on veel ja veel. Näiteks tuleb endal koheselt mõttesse küsimus sellest, et mis rahade eest hakatakse maksma teedeehituse ja remondi eest? Praegu tehakse seda suuresti aktsiisirahade eest. Aga tulevikus?
Ja need inimesed kes suudavad iseseisvalt mõelda ja olla üle meedia poolt korraldatud hüsteeriast, on kindlasti ka lugenud palju erinevaid artikleid ja teadustöid selle kohta kui palju tegelikult inimtegevusel on mõju kliimamuutusele ja kui palju on see loomulik protsess mis on aastatuhandete jooksul korduvalt toimunud. Kahjuks niikaua kui maailmas on raha jumala staatuses tellivad suure raha omanikud ka teadstööd ja meediamõjutuse, et veel enam raha ja võimu koguda.
Tasub asja uurida enne kui massihüsteeriaga kaasa minna.
Ja siis sellest diisel Passatist ka mõni sõna. Selle auto peale kulub aastas remondi peale keskmiselt 1000 eurot ja kui ise teha siis veel vähem. Kas selle raha eest saab aastaliisingu makstud elektriautol? Ei.
Ja mis kõige tähtsam ja millest nagu üldse ei taheta rääkida- Kui palju reostab loodust elektriauto tootmine võrreldes sisepõlemismootoriga auto tootmine? Akude tootmine on loodusele kordades kahjulikum kui sisepõlemismootoritega autode tootmine.
Niiet kui nüüd plussid ja miinused kokku lüüa on neid miinuseid siiski oluliselt enam kui plusse nende elektrikärude tulemises.

Lisaks siis veel taastuvenergia kahjulikkuse loodusele millest samuti väga keegi rääkida ei soovi. Näiteks võtaks esialgu päikesepaneelid- Tootmine juba ääretult keskkonnavaenulik. Siis võetakse kasutusele meeletult suured alad maastikku kust hävitatakse looduslik tasakaal täielikult määral. Eestiski näha olukorda kus suurtel aladel olevate päikeseparkide all olev maa on kas päris must või siis niidetud. Niitmine on kulu, samuti maa musta hoidmine. Mõlemad tegevused loodusele kahjulikud.
Tuuleenergia järgmine kaheldav energialiik. Tuulikute tootmine ääretult kallis, samuti tuulikute hooldamine. Asjast mittejagav inimene vaatab, et tuulik püsti ja nüüd hakkab ainult voolu tulema ja kulusid pole. Aga see kes asjast midagi jagab, teab, et laagrid ja pidurid vajavad üsna tihedat hooldust ja see pole odav. Samuti vajavad tuulikud maksimaalse energia tootmiseks ühtlast tuult mida Eestis näiteks ääretult vähe. Tormide ajal samuti ei toimu voolu tootmist kuna tuuliku pidurid ei pea lihtsalt vastu. Ja siis sureb tuulikutega kokkupõrke tagajärjel meeletu kogus lindusid.
Tuumaenergia kahjulikusest loodusele ilmselt pole vaja Eestlastele pikemalt rääkida. Tuleb lisada paari linna nimed ( Tsernobõl, Fukushima) ja peaks inimestele selge olema kui kahjulik energia on tuumaenergia. Eriti olukorras kus kliimamuutus (loomulik mitte inimtekkeline) toob kaasa järjest enam tugevaid tormisid mis võivad reaktoreid kahjustada ja Eesti puhul terve maa ja rahva hävitada.
Samuti on tuumaenergia looduskasulikkus üldse ääretult suure kahtluse all. Teadlased kes teevad oma tööd maailma parendamise mitte aga suurte summade pärast on päris ammu juba rääkinud sellest kuidas tuumajaamade eraldatud veeaur tekitab ääretult tugevaid tormisid. Kogu info olemas, tuleb lihtsalt leida aega ja asja süvitsi uurida mitte aga lugeda ainult pealkirjasid ja ennast pidada targaks inimeseks.
Üks video mis seletab eraldatava veeauru mõjust maailmale: https://www.youtube.com/watch?v=mq24nfTYbFY