Gaasiautode ajastusse üle kivide ja kändude

Eesti ja Euroopa Liidu võimud on sõnades vägagi selle poolt, et aina enam autosid sõidaks gaasiga, aga teod ei kipu sõnadele järele jõudma. Kuni gaasiauto ostmist kaaluva inimese igale küsimusele vastatakse ainult „oleks”, „võiks”, „peaks” jne, pole oodata ka murrangut.

Autokütuseks sobiva gaasiga on Eestis kõik hästi. Mullu poole aastaga on taastuvtoormest kodumaist biometaani (CBM) tootvad kaks tehast, Kunda Greengas Energy ja Viljandimaal tegutsev Biometaan, pumbanud toda kütust gaasitorustikku nii palju, et sellega saaksid 1848 sõiduautot sõita igaüks 15 000 kilomeetrit.

Kui Euroopa Liit (EL) käsib jõuda 2025. aastaks nii kaugele, et igas liikmesriigis oleks CNG-tankla põhimaanteedel 150 kilomeetri takka, siis Eesti täidab tolle ülesande ilmselt juba hulk aastaid varem. Praegu tegutseb CNG- ja CBM-tanklaid juba pea kõikjal peale saarte. Eesti Gaasil on need Jõhvis, Narvas, Pärnus, Rakveres, Tallinnas, Tartus ja Viljandis. Alexela kolmele tanklale (Tallinnas, Jüris ja Võrus) lisandub tänavu teist samapalju, kaks Tallinna ja üks Tartusse.

Lisaks peaks Jüris varsti avatama esimene veeldatud maagaasi (LNG) tankla. Tollele kütusele nähakse suurt tulevikku kaugvedudel, sest sadulveoki balloonidesse mahub LNG-d kuni 1500 kilomeetri läbimiseks.