Palju elevust tekitanud lumesajuks oktoobri lõpus oli Duster valmis – talverehvid all, kuid ega see tähenda, et põnevus jäi olemata.
Saades tehte üks pluss üks tulemuseks kaks, ehk et ilmajaama hoiatus lumesajuks pluss vajadus sel ajal sõita Saaremaale Oti ralliklubi rallile, lasin Dusterile talverehvid (lamellid) alla panna enne kui välktalv saabus. Ja ma ei kahetse seda mitte üks gramm!
Esiteks. Tõenäoliselt sõitnuks ma suverehvidega Dusteri puruks juba enne Saaremaale minekut. Üks BMW-poisu arvas, et ta on maailma parim driftija, umbes nagu Ken Block, aga tühjagi! Katsetus efektse külglibisemisega pöörata kõrvalteelt peateele lõppes haleda spinniga ja ootamatu peatusega keset teed. Kui manööver oleks õnnestunud, jõudnuks ta napilt minu ette, aga nüüd nägin lähemalt kui mulle meeldinuks lihtsalt risti keset teed seisvat BMW-d.
Kui Duster veerenuks suverehvidel, ramminuks ma tõenäoliselt BMW juhipoolset külge, aga „talvekad” lubasid siiski lumisel teel võtta ette põike teepeenrale (pidurdamisest ei piisanud) ja nii BMW kui ka Duster jäid terveks.
Teiseks. 27. oktoobri varahommikune teekond Tallinnast Kärlasse kujunenuks suverehvidega parajaks katsumuseks. Maanteel tundusid ikka mõned tegelased väga hädas olevat, ega nad muidu sõitnuks 90 km/h alas „50ga”. Talverehvide kasutajale olid olud lihtsalt tavapäraselt talvised, ehk et ei midagi erilist.
Rehvitöökojas käimisest tippajal ei pääsenud aga ikkagi! Nimelt märkasin juba üsna pea pärast vahetust, et esimene vasak rehv on pehme, lasin õige rõhu sisse ja tundus, et jäi pidama. Kuni selsamal Saaremaa teekonnal, praamil autosse istudes märkasin taas, et sama rehv lössitab jälle. Pumpasin. Ja hakkasin kahtlustama ventiili. Mu kogemus ütleb, et tavaliselt põhjustab niisuguseid aeglasi vajumisi lekkiv ventiil.
Kuna väljavaade sõita libedates oludes ühe suverehvi (selline on varurehv) ja kolme talverehviga, tundus ebamugav, otsustasin külastada Kuressaares mõnd töökoda. Kahtlustasin küll järjekordi, aga ma ei tahtunud ju nelja rehvi vahetada, vaid ühte kontrollida (ja sel hetkel arvasin, et ventiili vahetada), võinuksin töömeeste aja kokkuhoiuks ratta auto alt ise ära võtta ja hiljem tagasi panna.
Aga: esimene autoteenindus – suletud, teine – suletud, kolmas – suletud, neljas – suletud, viies – suletud. Lõpuks leidsin Kuressaares laupäeval avatud töökoja, kus öeldi, et tööd on nii palju, et kuidagi ei saa seda rehvi järele kontrollida.
Tallinnas selgus, et süüdi polnudki ventiil, vaid rehvi sõidetud nael. Tabeli muude kulude realt leiategi rehvivahetuse, rehviremondi, paari pesulakülastuse, viie liitri talvise tuuleklaasivedeliku ja silikonmäärde hinnad.
Talveks ettevalmistuse programmi kuulub mul alati ka uksetihendite piserdamine silikoonmäärdega, see hoiab neid kinnikülmumast. Kuna garaažis oli see otsa saanud, pöörasin sisse lähimasse bensiinijaama ja põgenesin sealt kohe ning tagasi vaatamata – pudeli eest küsiti peaaegu viis eurot. Supermarketist, mis asub tanklast umbes 300 meetri kaugusel, sain sama asja pisut enam kui kahe euroga. Õlitasin ka kütusepaagi korgi lukku, sest see kipub vastasel korral kinni jäätuma.
Muide, Dusteri kilomeetri hind tuli oktoobris-novembris kolmandiku võrra kallim kui oli eelmises loos, mis käsitles perioodi juunist-septembrini: 21 senti vs. 14 senti. Põhjus peitub läbisõidus, 5400 km vs. 13 600 km. See kinnitab taas tõsiasja – mida rohkem liisinguauto sõidab, seda odavam tuleb tema kilomeeter.
Kristjan Sooper
Kuluaruanne
Dacia Duster, 2011. a, diisel, 110 hj, nelikvedu, hind u 16 450 €
Periood: oktoober– november
Läbisõit: 5400 km
Kütusekulu: 6,0 l / 100 km
Kulu kütusele: 460,7 €
Liising + kasko: 595,8 €
Muud kulud: 75 €
Kilomeetri hind: 0,21 €
Kilomeetri hind testi algusest: 0,18 €
KOMMENTAARID