Maserati muutus „rahvalikumaks”

Pealkiri kõlab kummaliselt küll, sest ega Levante ju endast midagi tavatähenduses rahvalikku kujuta, küll aga märgib Maserati sisenemist äärmiselt populaarsesse autoklassi.

Ütled Porsche ja mõtled 911? Kui asi läheb ostuotsuseni, siis mõnigi ütleb Porsche, aga ostab Macani või Cayenne’i, sest just need kaks maastikuautot on kuulsa sportautomargi müügihitid. Oma luksusdžiip või džiibid on valikus enamikul noobelmarkidel. Mistõttu on igati loogiline, et Maserati, mark, mis nagu Porschegi seostub ajaloolistel põhjustel ennekõike sportlike sõidukitega, sai mudeliritta luksusliku maastikuauto. Eesmärk on ju nii ilmselge, et ei vaja väljaütlemist.

Viiemeetrine Levante on pisut suurem kui põhirivaal Cayenne (4,85 m) ning kui võtta vaatluse alla prooviauto, 275hobujõulise diiselmootoriga Levante, mis maksab 74 693 eurot, siis mõnevõrra kallim: 262hobujõulise diisliga Cayenne’i hinnakiri algab 70 320 eurost. Mõistagi on selline võrdlus lihtsustatud, sest näiteks ka varustuse loetelu erineb, kuid aitab mõista üldist taustsüsteemi.

Välimuselt püüab Levante olla nii sportlik kui olemuselt kohmakas autoklassis võimalik. Rõhutatud rattakoopad, kupeelaadne kerejoon ja pikk mootorikate ühes n-ö tahapoole nihutatud sõitjateruumiga annavad oma parima nagu ka Maseratile iseloomulik radiaatorivõre suure logoga fookuses.

Nii näebki Levante luksusdžiipide seas välja üks sportlikumaid ja ega välimus ju tegelikult peta. See sõidab samuti üpris sportlikult, palju sportlikumalt, kui 2,2tonnine tühimass lubaks arvata. Aktiivvedrustus ning tagarattaid tähtsamaks pidav nelikveosüsteem, 50 : 50 kaalujaotus ja klassi madalaim raskuskese teevad sõidu käänulisel asfaltteel nauditavaks ning seda toetab ka piisavalt täpne roolisüsteem. Olgu rõhutatud, jutt käib ikka luksusdžiipide kontekstis. Siiski ei saa vedrustusega lõpuni rahule jääda, sest ebatasasel teel see klobiseb. Mitte küll valjult, aga auto hinda arvestades liiga valjult.

V-6-turbodiisel oma 275 hobujõu ja 600 njuutonmeetriga ning kaheksakäiguline automaatkäigukast vajaksid samuti paremat klappi. Üldjoontes kõik toimib, Levante mootor püsib olukorrale vastavas pööretevahemikus: kui tarvis kiirendada, ei tõtta käigukast liiga rutakalt käike üles vahetama; kui tarvis mugavalt veereda, leiab ruttu kõrge ja ökonoomse käigu. Häirivad on aga jõuülekande jõnksatused, mis ilmnevad olukorras, kus pärast gaasi mahalaskmist tuleb uuesti kiirendada.

Juht saab valida eri sõiduprogrammide vahel, mis mõjutavad mootori, käigukasti, vedrustuse ning juhiabisüsteemide tööd. Näiteks kerkib maastikuprogrammi puhul kliirens kuni nelja sentimeetri võrra (tavaasendis 20,5 cm) ja gaasipedaal muutub „pehmemaks”, võimaldades täpsemat doseerimist madalamal kiirusel, sportprogrammi puhul aga tõmbub Levante kõige laiemas mõttes „trimmi”. Kiireks sõiduks võib ka kliirensit 3,5 cm võrra langetada.

0–100 km/h teeb diisel-Levante tootja andmetel 6,9 sekundiga, sõidumuljest saab lisada, et möödasõidud sujuvad pingevabalt. Klassis enesestmõistetavana on Levante ka maanteekiirusel väga vaikne. Keskmiseks kütusekuluks annab Maserati 7,2 l / 100 km, Autolehel kujunes linna- ja maanteesõidu kombinatsiooni tulemuseks 9,2 l / 100 km. Sõitsime nagu kõigi teiste autodegagi kütusekulu mõõtes Tallinna ja lähiümbruse tööpäevaliikluses.

Vahemärkusena olgu öeldud, et diisel-Levante on ka kõige „aeglasem” Levante. Ülejäänud kaks versiooni on V-6-bensiinimootoriga võimsusega vastavalt 350 ja 430 hobujõudu ning kiirendusajaga 0–100 km/h vastavalt 6,0 ja 5,2 sekundit. Keskmiseks kütusekuluks teatab Maserati neile 10,7 ja 10,9 l / 100 km.

Levante sõitjateruum vastab kõigile neile nõuetele, mis selles klassis tavaks: see on hinnaline, kvaliteetne ja mugav. Infolustisüsteem on tavaliselt „sakslastega” sõitjale alguses veidi harjumatu, kuid tegelikult lihtne ja loogiline. Sõitu enim mõjutavad seadistused saab teha otseteenuppudest, mis koondatud käepäraselt käigukangi ümbrusse. Mõistagi leidub Levante varustuses hulganiselt juhiabisüsteeme.

Pakiruum mahutab 580 liitrit ning maksimaalne haagise mass on 2,7 tonni.

Kristjan Sooper