Hea nelikveoline auto

Nelikordaneli 5 päeva 7 tundi tagasi
Autolehe foorumis on mõne teise teema all tõusnud jutuks, milline on üks hea nelikveoline auto ja kas vajadusel nelikveolisi üldse võib jutuks võtta. Mõtlesin, et teen kohe eraldi teema. Andke siis tuld: milline on just teie arvates hea nelikveoline auto. Ja milline nelikvedu ei tule kõne allagi.
Ahto 5 päeva 3 tundi tagasi
Kahjuks on raske anda ühest vastust. Kõik sõltub omaniku soovist millises keskonnas autot kasutada. Kui kõrgendatud kliirensiga siis võiks olla nupp või kang, mis lukustab esi ja tagasilla omavahel. St et auto ei hakka ise mõtlema. See siis vajalik, kui raskemal maastikul autot vaja kasutada. Subarul mingitel mudelitel vist läheb keskdiffer koormusega ise lukku .
Ise omanud 2005 a x-traili ja praegu 2012 a mudel. Esp-ga mudelitel ka liba diffrilukk olemas.
Eks igaüks kiidab oma.
K-701R. 5 päeva 2 tundi tagasi
See kõige parem massin,vastupidav,kõrge,raske,püsib hästi teel,läheb läbi sealt,kus teised jänni jäävad,kui vaid kindel põhi all on,muidu upud.Saab ka üle Peipsi,kui topeltrattad all. Endal sai 25a. tolle imeriistaga neid teid sõidetud,treiler taga.Üksgi terve mõistusega liikleja ei julgenud vaielda teel selle masinaga, ülekabariitne ja kiirusega (60km.)sõites,anti alati teed.Ainult kütet võtab ikka pangedega,paagid 320x2L jagus reisiks Tallinna ja tagasi lõuna eestisse.Olgu sii kas 5T või 35T taga,kütet ikka sama palju läks,0,8L+1km. .SUPER MASIN.Ah jaa,kõik neli ratast veavad jäigalt,difrilukk oli ikka robustne,kui suvel asfaldil keerasid kurvis,siis must rehvi muster maas.
SFE 4 päeva 10 tundi tagasi
Minu arvates on ükskõik millise olemusega nelikvedu parem kui ainult kaherattavedu. Muidugi, mida tummisemad lahendused ja võimalused, seda parem. Aga ka linnadžiip võib pääseda edasi teatud oludes, kus kaherattaline hätta jääb.

Kordan üht oma varasemat postitust. Nimelt on mul endal head kogemused eelmise põlvkonna Hyundai Santa Fe-ga, mille tehnilises passis on kategooriatähis: M1G.

M-kategooria sõiduk on maastikuauto, mida tähistatakse G tähe lisamisega, kui see täidab järgmisi nõudeid:

* vähemalt üks esi- ja üks tagatelg on veoteljed, sh sõidukid, mille ühte telge on võimalik välja lülitada;
* vähemalt ühe veotelje diferentsiaal on lukustatav või sellel on sarnast toimet omav mehhanism ja kui see sõiduk, ilma haagiseta, on võimeline ületama 30% tõusu ning rahuldama järgnevast kuuest nõudest vähemalt viit nõuet:
1) pealesõidunurk on vähemalt 25°;
2) eemaldumisnurk on vähemalt 20°;
3) teekumeruse ületusnurk on vähemalt 20°;
4) vähim esisilla kliirens on 180 mm;
5) vähim tagasilla kliirens on 180 mm;
6) vähim kliirens sildadevahelises alas on 200 mm.

Kõik need nõuded on eelmise põlvakonna Hyundai Santa Fe puhul täidetud. Ja lisaks saan kiiruseni ca 40 km/h tunnis lülitada alaliselt vedama nii esi- kui tagasilla suhtes 50:50.
k 4 päeva 10 tundi tagasi
oleneb mille jaoks sa nelikveolist vajad. Tuimalt võib jagada ju kolmeks: Tavalised sõiduautod nelikveo ja madala kliirensiga ja kõrgema kliirensiganelikveolised linnamaasturid ja siis veel maastikusuutlikumad nö "päris" maasturid a-la land cruiser, discovery, patrol, g klass jne.

minul maastikule asja pole ja 99% sõidust kulgeb hooldatud teedel ja eelistan tavalist nelikveolist sõiduautot. Nelikveolist sellepärast, et talvel on vähe rohkem funni, saab vahest saba liputada ohutumates kohtades kus teisi ei ohusta ja ristmikelt ja kõrvalteedelt peatee liiklusvoogu kiirendades talvel libedaga saab paremini kohalt minema.
ints 4 päeva 6 tundi tagasi
Nelikveoliste osas on jah skaala lai, eelkõige sõltub ikka kasutusotstarbest. Ühes otsas on meie TR3 klassi offroad võistlusmasinad, samuti venemaal Ladoga Trophy tarbeks tehtavad hightech monstrumid ja USAs mudding'u masinad. Kõik justkui nelikveolised aga väga spetsialiseerunud oma kindlatesse tingimustesse. Noh ja siis on mingid madalapõhjalised kah-nelikveolised sõiduautod. Kõige õnnetum millega mul kogemus on, oli üks vana CRV, see jäi märja muru peale ka kinni. Tänavaautode puhul ma eelistaks pideva nelikveoga aga avatud või piiratud libisemisega keskdifriga varianti. Hullata saab sellega ka aga boonuseks palju suurem sõidukindlus libedal ka siis kui ei hulla. Iselülituvate puhul on normaaloludes ju auto ikka kaherattaveoline ja ma pole kindel kas seal seda lisanduvat sõidukindlust on. Keskelt lukus difriga või üldse keskdifrita (jaotuskastist lülitatav) nelikveo häda on see et kui seda tee peal pruukida siis auto on kurvis ikka väga alajuhitav. Aga noh üldjuhul neil polegi nelikvedu tee peal kasutamiseks mõeldud.

Lisa postitus


©Presshouse OÜ. Ajakirja Autoleht kodulehel www.autoleht.ee avaldatud tekstide ja fotode kopeerimine ja kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.