Kuidas välismaal liigeldes abi saada?

Autoleht annab koos välisministeeriumi konsulaarabi büroo ametniku Liina Viiesega nõu, kuidas välismaal autojuhina keerulisi olukordi vältida ning kust vajadusel abi saada.

Mida teha, et keerulisi olukordi vältida?

1.Mõtle kõik läbi

Arvesta sellega, et vajad kaarte, peatusi söömiseks-joomiseks. Hinda oma autojuhtimise oskusi adekvaatselt. Need peavad olema piisavalt head, et mitte kodust kaugel ohuolukordadesse sattuda. Tea kütusehindu. Tutvu ka seadustega. Palju, mis Eestis on lubatud, on mujal keelatud. Meelde tasub jätta, et näiteks naastrehvid ei ole väga paljudes riikides lubatud.

2.Kindlusta lisaks autole ka ennast

Tihti kindlustatakse küll auto, kuid jäetakse endale reisikindlustus tegemata. Siiski ei tea ükski autojuht, mis võib liikluses juhtuda. Juhul, kui saad õnnetuses viga, katab reisikindlustus ravi- ja transpordikulud. Samuti müüvad kindlustusseltsid õigusabikindlustust, mis aitab katta põhjendatud kulud õigusabile välisriigis.

3.Ära jäta väärtuslikke asju nähtavale

Autos jäetakse nähtavale kohale sülearvuteid, mobiiltelefone, portfelle jne. Kurikaeltel on aga komme juhust kasutada ja auto aken katki lüüa ning väärtasjad kaasa haarata. Kui autosse on jäänud dokumendid ja raha, võib see tähendada, et ilma jäädakse ka neist.

4.Tee kõik, et vältida autoröövi

Tänaseni tuleb Euroopa Liidus ette autorööve. Reisima ei tasu minna kõige uuema ja uhkema sõidukiga. Ohtlikuks piirkonnaks on, nagu varasematel aastatelgi, Poola. Üks skeem, mida kurjategijad kasutavad, on näiline otsasõit. See tähendab, et teine sõiduk müksab autot kergelt, juht peatub, et näha, kas sõidukiga on kõik korras. Järgmisel hetkel leiab juht end teeservas lebamas ning auto on kadunud. Kindlasti tasub sel või mõnel teisel põhjusel peatudes ning autost väljudes eemaldada võtmed süütelukust ja auto lukustada. Kui tekib kahtlus, võib autost väljumata helistada politseisse. Mõnikord röövitakse autosid aga ka vägivallaga ähvardades või vägivalda kasutades. Tänavugi on ühelt Eesti kodanikult Poolas vägivallaga ähvardusel auto röövitud.

5.Maksa kõik trahvid õigeaegselt

Kui juhtub, et saad trahvi ja sulle antakse võimalus see hiljem tasuda, tuleb trahv tasuda õigeaegselt. See aitab vältida hilisemaid sekeldusi politseiga. Kui trahv tuleb tasuda kohapeal, aga rikkuja ei saa või ei soovi seda teha, arestitakse tema auto ja paigutatakse tasulisse parklasse. Sellisel juhul tasub lasta lähedastel endale võimalikult kiiresti, näiteks mõnd kiiret rahasiirdamisteenust kasutades, vajalik summa saata. Mõnikord määratakse raskemate rikkumiste eest tingimisi vanglakaristus, mis läheb täitmisele juhul, kui juht saab hakkama uue rikkumisega. Kui selline karistus on määratud, tasub arvestada, et järgmise rikkumise korral läheb see tõepoolest täitmisele. Vanglakaristused võivad ulatuda mõnest kuust mitme aastani.

1.Kui politseinik teeb ebaõiglase trahvi

Enamasti tuleb trahv kohapeal ära maksta, kuigi on ka erandeid. Trahvi tagaküljel on tavaliselt kirjas, kuidas trahv vaidlustada. Kui trahvi vaidlustamise kord jääb arusaamatuks, võib pöörduda saatkonna poole, kes aitab selgitada, kuidas on riigis võimalik trahv vaidlustada. Trahvid, mida juhid ebaõiglaseks peavad, on üks sagedasemaid põhjuseid, miks nad saatkondade poole pöörduvad. Tuleks arvestada, et trahvi vaidlustamine tähendab enamasti hulka asjaajamist. Kui vajatakse tõlki, on saatkonnalt võimalik saada infot piirkonnas töötavate tõlkide kohta.

2.Kui juhtub liiklusõnnetus

Kui õnnetus lõppeb vigastustega, saab saatkond aidata arstiabi saamisel. Juhi või kaassõitja liiklusõnnetuses hukkumise korral osutab saatkond vajadusel kaasabi põrmu kodumaale toimetamisel. Kui ei teata kohalikke hädaabi numbreid, võib helistada välisministeeriumi juures tegutsevale valvekonsulile (+372 5301 9999) või valvesekretärile (+ 372 637 7000). Siiski on parem, kui abi kutsuvad kohapeal viibivad inimesed, sest nemad oskavad sageli täpsemini kirjeldada, kus õnnetuspaik asub ning kuidas sinna kõige kiiremini pääseda.

3.Kui satud vanglasse

Suuremate liiklusrikkumiste korral võidakse juht kinni pidada. Viini konsulaarsuhete konventsiooni kohaselt on politseil õigus isikut kinni pidada kuni kaks ööpäeva. Selle aja jooksul teavitatakse enamasti ka saatkonda. Isikul on õigus teha üks telefonikõne, see võib olla nii saatkonda kui ka lähedastele. Kui isikut peetakse kinni kauem, saab see toimuda kohtuniku otsusel. Inimesel, kes on kinni peetud, peaks olema õigus aru saada, mis temaga toimub – ta peaks aru saama keelest, milles asjaajamine toimub. Et eesti keel on üsna väikese kõnelejaskonnaga, pole kaugemates riikides eesti keele vannutatud tõlke just lihtne leida. Seetõttu tasub kinnipeetaval nõustuda sellega, et asjaajamine toimub mõnes teises keeles, mida ta valdab. Vajadusel saab saatkond ühendust võtta kohaliku advokatuuriga, et aidata leida kinnipeetavale kaitsja, kes varem sarnaste juhtumitega kokku on puutunud. Kulud kaitsjale tasub siiski kinnipeetav ise.

4. Kui jääd ilma juhiloast

Kui politsei välismaal viibivalt juhilt juhtimisõiguse võtab, saadetakse need enamasti kas otse või läbi saatkonna Maanteeametisse. Need pannakse teele kas siis, kui karistus on lõppenud või kohe, lisamärkega, kui kauaks on juhtimisõigus peatatud. Kui juhtimisõigus on peatatud, ei tasu kodumaal valeandmeid esitades uut luba taotleda, sest siinsete seaduste kohaselt võib valeandmete esitamine kaasa tuua kriminaalkaristuse.

4.Kui küsitakse altkäemaksu

Autolehele on teada antud mitmest juhtumist, kus Läti politseinikud väiksemate ja suuremate rikkumiste eest altkäemaksu küsivad. Veoautojuhtide seas olevat koguni reegliks, et 100 krooni või 10 latti päästab iga liiklusrikkumise korral hädast. Sageli Lätis liiklevalt eestlaselt on altkäemaksu nõutud koguni selle eest, et tema auto suunatuli vilkus kiiremini kui ette nähtud. Siiski ei tohiks altkäemaksu anda, sest esiteks on see seadusevastane, võib kaasa tuua karistuse, ning teiseks on see ka inimlikust seisukohast vale. Ei taha ju keegi, et teedel võiksid loast ilma jäämist kartmata liigelda kihutajad ning roolijoodikud.

12. Mai 2010Nõunik