Autopäevik. Mina, sadulsepp

Trafic hoiab omaniku käsitööoskused värskena. Pärast mürasummutuse paigaldust oli viimane aeg hakata parandama esiistmeid.

Autopäevik. Mina, sadulsepp

Poroloonipuru pudenes juhiistme alla juba mõnda aega. Piisas pealepuhumisest ja probleem lendaski uksest välja. Vahel tõmbasin põranda puhtaks ka tolmuimejaga. Kuid meie sadulsepaartiklist (AL 7/2017) oli mulle meelde jäänud, et sageli minnakse istmeid parandama liiga hilja. Nii otsustasingi vaadata, mis istme sees siis täpselt toimub, sest ilmselgelt polnud 270 000 kilomeetrit möödunud seda üksjagu kulutamata.

Istmekatte kinnitused avanesid suhteliselt kergesti. Pärast istmesoojenduse juhtmete lahtiühendamist oligi istmepadi käes. Esimene pilk sellele andis tunnistust, et olin jõudnud jaole väga viimasel hetkel – juba kuu-paar hiljem oleksin vajanud väljaõppinud sadulsepa abi. Istme poroloonpadi püsib metallraamil ja küljekõrgenduste juures on vahtkummile liimitud tugevdav võrkkangas. Kangas oli aga liimist lahti tulnud ning seepärast lõikas istmeraam igal pealeistumisel istmepadjast vahtkummitükke. Õige pea oleks padi purunenud kaheks.

Rohke Moment-liimi ja pisikese käsitööga sain siiski istme parandatud, sest veel oli võimalik anda sellele esialgne kuju lisavahtkummi kasutamata. Tahtsin tegelikult poroloonile liimida palju laiema võrkkangariba (prantslased on sellega häbematult koonerdanud), kuid kuna sobilikku materjali kodus polnud, leppisin algupärase lahendusega. Eks näis, kuidas see vastu peab. Igatahes nüüd tean, et pean istme seisukorrale rohkem tähelepanu pöörama.

Kindluse mõttes kiskusin lahti ka parempoolse istme. Selle seisukord oli märksa parem, kuid sealgi hakkas võrkkangas irduma. Kleepisin kinni ka selle. Kuna istmepadjad olid autost väljas, pesin istmekatted korralikult puhtaks. Olid need vast ropud! Sain taas kord kinnitust, et tolmuimeja ja puhastusvahuga sealt mustust naljalt kätte ei saa.

Istmepatju tagasi pannes vahetasin nende asukohta. Juhi oma läks kõrvalistujale ja vastupidi. Nii kuluvad need ühtlasemalt, eriti just välisservad, mille püksitagumik nühib viledaks päris ruttu, sest ka kattekanga on ilmselt valinud Renault’ hinnaoptimeerijad.

Üks häda oli istmetega veel. Kuna eelmiste omanike käes on Traficus mõnuga suitsu tõmmatud, oli istmekatteis paar inetut koniauku. Eelmainitud artiklist sain teada, et neid saab tänapäeval parandada praktiliselt märkamatuks, kuid mina lappisin augud kangapoest leitud paikadega. Seni on need pidanud ja kõik vaatajad muigama ajanud.

Traficu kütusekulu on tänu soojemale ilmale ja pikematele sõitudele hakanud taas langema. Kilomeetri hind on aga endiselt kõrge, sest ostsin autole uued suverehvid. Kõige odavamaid ei julenud, kõige kallimaid ei raatsinud, ja nii läksidki alla Continentali tütarfirma Uniroyali omad. Võib-olla on veeremüra naastukaredal teel natuke vali, aga muidu olen valikuga rahul, sest näiteks vihmaga on pidamine tõesti hea.

Alo Soolo

Renault Trafic, 2011. a diisel 145 hj esivedu hind u 10 000 eurot

Periood Märts – juuni

Läbisõit perioodil 3256 km

Kütusekulu 8,9 l / 100 km

Kulu kütusele 321,53 €

Muud kulud 630,56 €

Kilomeetri hind 0,29 €

Kilomeetri hind testi algusest 0,22 €

13.07.2017 09:00
Toimetuse autod

Kommentaarid


©Presshouse OÜ. Ajakirja Autoleht kodulehel www.autoleht.ee avaldatud tekstide ja fotode kopeerimine ja kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.