Valdav kiiruseületus linnades on 21-40 km/h 5

2016. aastal fikseeriti asulates 21 905 kiiruseületust, neist 15 562 Tallinnas. Valdav kiiruseületus linnakeskkonnas on  21-40 km/h, ainuüksi Tallinnas moodustab see 67% kõigist piirkiiruseületustest.

Valdav kiiruseületus linnades on 21-40 km/h

„Kui jalakäija hukkumise tõenäosus kokkupõrkekiirusel 50 km/h on 40%, siis juba 60 km/h sõites tõuseb see drastiliselt 70%-le ning 70 km/h juures on see juba 90%“, tõi Maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand näite piirkiiruse ületuse ohtlikkusest.

Kiirus on peamine liiklusõnnetuste faktor ja seostub 30% hukkunutega. Ka vigastuste risk suureneb kiiruse kasvades oluliselt. Kiiruse kasvades aheneb juhi nägemisväli ning roolisolija ei suuda märgata enda ees, taga ja küljel liiklejaid, pikeneb pidurdusteekond ning sõiduki täielikuks peatumiseks kuluv aeg. Eriti kriitilise mõjuga on liikumiskiirus jalakäijatega toimuvate liiklusõnnetuste puhul, sest iga lisanduv km/h muudab tagajärjed oluliselt raskemaks. 2016.aastal kannatada saanud jalakäijatest 83% sattus õnnetusse asulasisestel teedel ja tänavatel ning 69% suuremates linnades.

Maanteeameti 2016. aasta küsitlusuuringu kohaselt järgib vaid 54% juhtidest asulas sõites piirkiirust ja see näitaja ei ole viimastel aastatel oluliselt muutunud. Ka Politsei- ja Piirivalveamet teeb 19. aprillil kiirustalgutel järelvalvet elanike pakutud kohtades, kus ollakse eriti altid piirkiirust ületama. Politsei- ja Piirivalveamet juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe sõnul ei tunneta juhid liigse kiiruse ohtusid. „Tähtis on mõista, et liiga suured numbrid spidomeetril pole ohtlikud ainult juhile ja autosolijatele, vaid kõikidele liiklejatele,“ ütles Tikerpe.

Täna algab Maanteeameti ennetuskampaania „Liitu kiirusjälgijatega!“, mille eesmärk on liiklejatele meelde tuletada, millist ohtu kujutab piirkiiruse ületamine asulakeskkonnas, eriti linnas.

Kampaania eesmärgiks on suunata inimesi mõtlema, kas lühiajalistest eesmärkidest lähtuv kiiruseületus-  jõuda õigeks ajaks tööle; nautida kiiret sõitu ja sõiduvahendit; ennast liikluses kehtestada - kaalub ülesse süütute inimeste elude rikkumise. Kampaania oluliseks lähtekohaks on oskus näha valikute mõju teise inimese seisukohast. Otsus, mille võtab vastu sõidukijuht, toob lisaks temale tagajärgi ka kõigile teistele liiklejatele.

Maanteeameti „Liitu kiirusjälgijatega“ kampaania kestab 14.maini.

18.04.2017 10:00
Liiklus

Kommentaarid

Carlos 2 kuud tagasi
21-40 on levinuim selleks,et alla selle ei hakka mendid isegi autost välja tulema!
Trahv on alla selle lihtsalt nii väike,et ei tasu kirjutamise vaeva ära👆
. 2 kuud tagasi
Ma ei ole arutu kiiruseületamise pooldaja, aga kui linn on tühi või mõni linnaaärne tee oma seitsemekümnega samuti suht hõreda liiklusega, siis ei näe mingit mõtet seierit kramplikult 50 või 70 peal hoida- tavaliselt läheb mul seier siis 60 või 80 peale. Ja ei ole iial olnud probleemiks mingid ootamatult teele hüppavad jalakäijad, ratturid või kooserdavad koerad. Kõige vähem seedin seda, kui mõni uimab ees 40ga. Samas selge ka see, et arvestades spido ning radari viga, ei tule vormimehed kallale 60 või 80 puhul.
väike vend 2 kuud tagasi
Mul ei ole väga kogemust, kuidas teistes linnades on, kuid Tallinnas on 50 alas oleva tavapärase igapäevaliikluse kiiruseks juba ca 60-65km/h. Vajutades hõreda liikluse korral eesolevale autole järelejõudmiseks natuke veel juurde, saamegi kätte 70+km/h ehk 21-40km/h ülekiirust. Aga on siiski tohutu vahe, kas sõita linnas 71 või 90km/h, esimesega on kuival asfaldil isegi vanema-raskema sõiduautoga võimalik veel fooritule süttides või jalakäija teelejoostes pidama saada, teisega on see võimatu.

Nõustun samuti punktiga, et jalakäijad siiski kõnnivad (jooksevad, sõidavad, veerevad), mitte ei teleporteeru nagu liikluspolitsei ja maanteeamet juba 20 aastat räägivad. Kui on ikka kitsas tänav, mille servas pargivad autod, siis kuidagi ei tõuse kiirust ületama, sest äkki avab mõni **** ukse või astub autode vahelt teele. Kui aga on hõreda liiklusega 2+2, 2+3 või 3+3 magistraaltänav, siis on hoopis teine lugu. Samas ei tähenda see, et mõistlik juht igasuguse valvsuse kaotaks ja muretult 80+km/h laseks nagu oleks ta üksi tänavatel liiklemas.
Parm... 2 kuud tagasi
Aina kiirusest räägitakse ja linnaoludes see on väga mõistlik teema. Mitte midagi aga ei tehta! Maanteedel väidan väga kindlalt, et probleem pole kiirus, vaid PIKIVAHE. Kui politsei sellega tegelema ei hakka ja juhid ise aru ei, siis hakkab neid tagantotsasõite toimuma maanteedel aina enam. Ja loomulikult ahelavariisid. Ma ei mõista,kuidas politsei sellest aru ei saa! Samas ma ka ei saa aru miks liiklejad lasevad teisel autol sõita enda tagumikus ja sellega kõigi elud ohtu seada. On olemas ohutuled ja erinevad märguanded. Vaadake enda ümber liiklejad, sest järgmine hetk on vaja pidurdada mingi looma pärast ja sinust sõidetakse lihtsalt läbi!!
K 2 kuud tagasi
Parmuga 100% nõus.
Liigeldes ise piisavalt palju meie põhimaanteedel on pikivahe hoidmine suur probleem. Isegi 2+2 maanteel kui ma sõidan esimeses reas oskab tihtipeale keegi ennast sappa haakida ja olematu pikivahega taguotsas istuda, mingu siis mööda teisest reast kui on kiirem, kui ei ole kiirem hoidku siis pikivahet, aga ei. Kumbagi ei oska. Kas tõesti on tegu siis inimestega kes maanteele paar x aastas satuvad ja ei oska sesukohta võtta kuidas õige on?

©Presshouse OÜ. Ajakirja Autoleht kodulehel www.autoleht.ee avaldatud tekstide ja fotode kopeerimine ja kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.