Grand Voyager: kui mugavus on põhiline (2)

Grand Voyager: kui mugavus on põhiline

Chrysler Grand Voyager meeldib ennekõike neile, kes otsivad mahtuniversaalist mugavust ja, muide, selle 283hobujõuline bensiinimootor ei olegi nii janune kui arvata võiks.

Ehkki Fiati grupp on kõvasti pingutanud, et Eestis mahtuniversaalide klassikasse kuuluvat Chrysler Grand Voyageri osta ei saaks, leidub selleks nüüd võimalus, nimelt lisas Ameerika Auto oma uute autode valikkusse ka Grand Voyageri.

Hüpates üle sündmustest, mille käigus sai Chryslerist suuremas osas Euroopast Lancia, tuleb kokkuvõtlikult nentida, et Eesti autoostja pidi Chryslerist suu puhtaks pühkima, sest Lancial Eestis esindust ei ole. Samas asetub Grand Voyager nišši, kus sellele päris otsest rivaali ei leidugi, mis viib omakorda järelduseni, et küllap jäi teatud osa mahtuniversaalide soovijast just neile kõige paremini sobinud valikuvõimalusest ilma. Nimelt on Volkswagen Sharan ja sellelaadsed mahtuniversaalid 5,2meetrisest Grand Voyagerist väiksemad ning Volkswagen Caravelle, Renault Trafic ja taolised oluliselt bussilikumad.

Esialgu vaid võimsa bensiinimootoriga

Esialgu piirdub Grand Voyageri mootorivalik Eesis vaid 3,6liitrise V-6-bensiinimootoriga, mis arendab 283 hobujõudu ja ühendub esiratastega kuuekäigulise automaatkäigukasti vahendusel. Diisli Eestisse jõudmise osas müüja konkreetseid lubadusi ei anna, märkides, et läbirääkimised käivad. Küll aga maksaks diiselversioon 39 900eurosest bensiinimudelist umbes 5000 võrra enam.

Grand Voyageri pakutakse vaid väga rikkaliku varustusega. Püüdes prooviauto 39 900eurost hinda panna näiteks Volkswagen Sharani abil taustsüsteemi, näeme, et viimase võimsam (200 hj bensiinimootor) ja kõrgeimal varustustasemel mudel maksab 35 497 eurot, kui üritada see lisavarustuse abil viia võimalikult võrdseks Grand Voyageriga, kujuneb Sharan isegi kallimaks.

Nimelt sisalduvad Grand Voyageri hinnas näiteks elektrilise ajamiga küljeuksed, nn seitsme istme pakett, DVD-mängija, nahkpolsterdus ja muudki, mis Volkswagenile tuleks soovi korral juurde osta. Samas on Volkswageni eeliseks n-ö pikem pink – rohkem versioone ja ka pikem garantii (3 a v 100 000 km).

Odavam Grand Voyageri versioon maksab 33 000 eurot ja eristub prooviautost põhiliselt nahkpolsterduse ja videosüsteemi puudumise poolest.

Mõõdame kütusekulu

Grand Voyageri sõitjateruum jätab soliidse mulje ning pakub üüratut hulka panipaiku: rulookatetega pisematest laegastest keskkonsoolis kuni „keldriteni” teise istmerea sõitjate jalge all. 930liitrise pakiruumi saab kolmanda istmerea põrandasse peitmisega, see käib lihtsalt, tuleb vaid sikutada vastavaid rihmu õiges järjekorras, kasvatada 2,4 kuupmeetrini. Kui tekib vajadus 3,9kuupmeetrise lastiruumi järele, tuleb keskmise rea istmed välja tõsta, mis on märksa tülikam ettevõtmine.

Kui juhiiste keskmist kasvu meesterahva järgi paigas ning ka keskmise rea iste sama tegelase järgi reguleeritud, mahub kolmandasse istmeritta mugavalt. Kui üldiselt saab öelda, et kuus täiskasvanut reisivad Grand Voyageris mugavalt, siis kaht eripära siiski tuleb mainida: keskmise rea istmed on üsna madalad, jalgade asend pole ideaalne ning viimases reas riivab pikemal sõitjale pea lae tagaosa.

Sõiduomadustelt paneb Grand Voyager põhirõhu mugavusele. Juhitavus pole halb, Grand Voyager käitub rahulikult ja stabiilselt, kuid 2,2tonnine tühimass annab end siiski kurvides tugevalt tunda, Voyager pöörab kui luksusaurik. 283hobujõuline mootor saab suure massiga hakkama, suutes anda pirakale mahtuniversaalile piisava reipuse igas sõidusituatsioonis.

Muide, Chrysler Grand Voyager on üks vähestest autodest, mis saavutanud Autolehe kütusekulu mõõteringil Tallinnas tehaseandmetest madalama kulu. Kui tehas teatab kütusekuluks linnas 15,8 liitrit, siis meil kujunes keskmiseks 12,5 liitrit, seda sõidetuna tööpäeval üldises liiklusvoos kõiki mugavusi kasutades.

Maanteekulu mõõtmisel aga läks tulemustega vastupidi, tootja 7,9 l / 100 km asemel saime tulemuseks 9,0 l / 100 km. Autolehe mõõtering imiteerib maalt linna töölekäija sõidutsüklit, sisaldades lisaks 90 km/h teele ka 70 km/h lõike, möödasõidukiirendusi ning peatusi ristmikel. Keskmiseks kütusekuluks annab tootja 10,8 liitrit sajale kilomeetrile, mis, muide, on täpselt sama tulemus, mis Autolehe mõõtmiste aritmeetiline keskmine.

Tehnilised andmed

Hind39 900 €
MootorV-6, otto, 3604 cm³
Võimsus208 kW (283 hj) 6600 p/min
Pöördemoment344 Nm 4400 p/min
Käigukast6käiguline automaatkäigukast
Tippkiirus209 km/h
Aeg 0 - 100km/h8,5 s
Hooldevälp15 000 km
Kütusekulu(l/m/k)15,8/7,9/10,8 l / 100 km
Garantii2 aastat läbisõidupiiranguta

Hinded

Hind
Varustus
Disain
Viimistlus
Praktilisus
Juhitavus
Mugavus
Dünaamika
Ökonoomsus
Turvalisus

- alla keskmise
- keskmine
- üle keskmise

Kokkuvõte

Mugav ja praktiline mahtuniversaal, mis leiaks rohkem ostjaid, kui versioonide valik oleks laiem ning valikus ka säästlik turbodiisel.

varustus

ESPolemas
Esitulede pesuridolemas
Eesmised udutuledolemas
Valuveljedolemas
Peeglisoojendusolemas
Istmesoojendusolemas
Konditsioneerolemas
Juhiistme kõrguse reguleerimineolemas
Kiirushoidikolemas
Vihmasensorolemas
Raadioolemas
Bluetootholemas
AUX-sisendolemas
Turvapadjad10
El. aknad6

Hinne kokku

Autolehe uus hindamissüsteem koosneb kümnest kriteeriumist, millest igaühes saab auto hinde kolme palli skaalal - pluss tähendab, et auto on klassis tavalisest parem, punkt, et tavapärane ja miinus, et tavapärasest kehvem. Üldhinne kujuneb nende summana skaalal, mille äärmustes on pluss kümme ja miinus kümme, keskel null. Siin tähendab null klassis tavalist taset, mida lähemale pluss kümnele, seda parem auto ja mida lähemale miinus kümnele, seda kehvem.

Kommentaarid

grandiooso1 aasta 1 kuu tagasi

Miks keskmisi istmeid vaja välja tõsta? Need käivad ju põrandasse.

selmo1 aasta 1 kuu tagasi

lancial ju turbodiisel täitsa olemas aga jah paraku saksa ja rootsi lähimad kohad kust saab osta neid

1

Lisa kommentaar