Skandinaavia ekspress – Volvo V70 (4)

Skandinaavia ekspress – Volvo V70

Plussid

Hea disain, lai valik mootoreid, vastupidav

Miinused

Esisild tahab tähelepanu, tagaluuk avaneb vähe, suur pöörderaadius

Universaalkerega autod on alati Volvo toodangus tähtsat rolli mänginud. Erandiks ei ole ka jätkuvalt tootmises olev teise põlvkonna V70, mida esitleti 2000. aastal.

Kui esimesed S70/V70-seeria Volvod olid sisuliselt kõigest moderniseeritud 850-seeria, siis 2000. aastal esitletud auto sai täiesti uus. Muide, sedaankerega S70 kadus siis üldse tootmisest. V70 baseerus suurema venna S80 platvormil ning sai senisest suurem ja mugavam. Kes töösõitudeks või perele suuremat universaali vajab ning soovib, et auto oleks võimalikult turvaline, sellel tasuks kindlasti kaaluda ka Volvo V70 ostu. Kasutatuna on kolme-nelja aasta vanune Volvo V70 kordi soodsam kui sama varustusega auto poes.

Õnnestunud disain

Kere*****

1998. aastal oli Volvo välja toonud senistest mudelitest märksa kumeramate vormidega suurauto Volvo S80, mille peadisaineriks oli Peter Horbury. Kaks aastat hiljem esitletud V70 juures kasutati sarnaseid jooni nii esi- kui ka tagaosas, kus domineerivad vertikaalsed tagatuled.

V70 projekteeriti täisverelise universaalina, kogu kerestruktuur ning kõik ohutus-elemendid integreeriti töötama ühtse tervikuna. Kere sai 50% jäigem kui eelkäijal, seda tänu kerepaneelide nn liimimisele. Aktiivne turvavarustus sai samuti eeskujulik, mitmesugused turvasüsteemid (SIPS, WHIPS ja IC, lahtiseletatuna külgturvapadjad ja turvakardinad) kuulusid põhivarustusse.

Autos on ruumi nii ees kui ka taga, pakiruum on samuti piisavalt mahukas. Miinusena võib märkida, et tagaluuk ei avane piisavalt kõrgele ja pikemat kasvu inimesel on ligipääs ebamugav. Massiivne armatuurlaud on pisut juhi poole pööratud keskkonsooliga, millesse on integreeritud kõik vajalikud lisaseadmete lülitid, stereosüsteem ja osal variantidest ka telefon.

Mudelivaliku tipus on maastikusuunitlusega mudel V70 XC Cross Country (hiljem XC70) ja sportlik V70 R. XC sai tava 70-st pikem, laiem ja lisaks suurema kliirensiga (200 mm +60 mm), laiemaks tehti ka esirataste rööbe. V70 R-i välimuses torkab silma muudetud esikaitseraud ja iluvõre ning 18tollised rattad, sõitjateruumis kasutatakse naturaalnahka ja alumiiniumi.

Võimekas Volvo diisel

Mootor*****

Nagu Volvol juba kombeks, esitleti uut V70 põlvkonda kõigepealt võimsamate mootorivariantidega. Alguses pakuti viiesilindrilist 2,5liitrist turbomootorit 200- ja 2,3liitrist turbomootorit 250hobujõulises seades, viimase mudelitähiseks sai T5. Hiljem võeti kasutusele ka kaheliitrine turbomootor võimusega 180 hj. V70 R-il kasutatava 2,5liitrise turbomootori näitajad on juba 300 hj ja 400 Nm.

Kahes võimsuses 2,4liitrised vabalthingavad mootorid olid tootmisesse võetud 1998. aastal. Probleemsena on algusaastate V70-tel nimetatud bensiinimootorite elektroonilist gaasiklappi (ETM, hind orienteeruvalt 11 000 krooni). Alguses vahetati neid garantiikorras, hiljem muudeti konstruktsiooni ja probleem kadus. Turbod peaksid kestma sama kaua kui mootorid ise, mõistlik oleks pärast pikemat sõitu lasta mootoril tühikäigul veidi töötada.

Suurtel Volvodel kasutati juba varem Audi diisleid, ka uuel V70-l kasutati 2,5liitrist TDI-mootorit (103 kW). Volvo 2,4liitrine viiesilindriline D5-mootor valmis 2001. aastal ning sai alumiiniumist plokikaane, teise põlvkonna ühis-anumapritse ja muutuva geomeetriaga turbokompressori. See oli saadavas kahes seades: 96 kW ja 120 kW, viimase maksimaalne pöördemoment 340 Nm. Algselt oli probleeme turbolõdvikutega, mis kippusid purunema, nende koostematerjali muudeti. Tegu on töökindlate mootoritega, kuigi väga kehva kütust ei talu nemadki.

Kui enamik mudeleid olid esiveolised, varustati V70 ka nelikveoga, seda nii “tsiviilvariandi” kui ka kangema V70 XC Cross Country puhul. Käigukaste on kolm: viiekäigulised manuaal ja automaat, lisaks Geartronic, mis lubab juhile kaht lülitusmoodust.

Manuaalkäigukastid on töökindlamad kui automaadid. Probleeme võib hakata esinema, kui pole korralikult kinni peetud automaatkäigukasti õlivahetusvälbast või kui läbisõit on väga suur. Vigade kõrvaldamiseks piisab enamasti õlivahetusest, pesemisest või tarkvara uuendamisest.

Esisild probleemsem

Veermik*****

V70-l kasutatakse ees Mac­Pherson-tüüpi, taga mitmehoovalist (multi-link) vedrustust. Nelikveolise V70R-il kasutatakse elektrooniliselt juhitavat vedrustust Four C, mis võimaldab kolme seadistust.

Tagasilla detailid nõuavad harva tähelepanu, rohkem kipuvad väsima esisilla osad. Teistest detailidest sagedamini tuleb vahetada sisemisi rooliotsi ja stabilisaatorivarda liigendeid, nende eluiga on orienteeruvalt 40 000 – 60 000 kilomeetrit. Aeg-ajalt tuleb vahetada ka õõtshoova sisemisi pukse. Sisemise rooliotsa eest küsitakse esinduses 1806 ja välimise eest 1436 krooni, õõtshoova puksi hinnaks on 850 krooni.

Vaatluse all oleval autol mainitud väsinud stabilisaatorivarda sisemisi pukse eraldi vahetada ei saa. Kui need puksid on kulunud, võib esisild kuuldavalt kolisema hakata. Tuleb tellida uus stabilisaatorivarras, mille hinnaks on orienteeruvalt 3000 krooni. Kui läbisõit ulatub 100 000 km-ni, on tavaliselt tulnud vahetada kas esimesi või ka tagumisi rattalaagreid.

Esimeste pidurklotside eluiga on orienteeruvalt 40 000 – 50 000 kilomeetrit, tagumistel 10 000 – 15 000 enam. Klotside hinnad esinduses on vastavalt 2155 ja 1670 krooni.

Valida ligi 50 auto vahel

Hind*****

Kuni 2005. aastal toodetud autode hooldusintervall nii bensiini- kui ka diiselmootoriga oli 15 000 kilomeetrit, hiljem 20 000 kilomeetrit. Suuremad hooldused on 90 000 / 100 000 ja 120 000 kilomeetri järel, viimase puhul vahetatakse mootoririhm ja rullikud.

Euroopas on rihmavahetuse intervall küll 160 00 km, kuid meie tingimusi (sool ja pori) arvestades on see varasemaks toodud. Kui rihm juhtub purunema, on kahjustused põhjalikud ja remondisumma esinduses võib ulatuda 30 000 kroonini. Rihmavahetuse hind koos rullikute ja veepumbaga on orienteeruvalt 7000 krooni.

Kuna praeguse põlvkonna V70 debüteeris juba 2000. aastal, on Eestis müügil olevate autode valik väga lai. Esindatud on kõik mootorivariandid ja erinevad tootmisaastad. Kõige rohkem pakutakse D5-diiselmootoriga autosid, mis on ühtlasi ka optimaalseim valik.

Kõige odavamate autode hinnad algavad 150 000 krooni piirimailt, valida võib kas 2,4liitrise 140hobujõulise, 170hobujõulise või T5-mudeli vahel, tootmisaastad 2000–2001. Odavamate diiselmootoriga autode eest küsitakse 170 000 krooni.

Karli, Volvo V70 D5, 2003. a

Omanik

Auto soetamisel oli peamiseks kriteeriumiks see, et tegu peab olema universaalkerega mudeliga, mis jõuaks ka haagist vedada. Mootorieelistuseks oli ökonoomsuse ja kulude huvides diisel. Nii jäigi silma Volvo V70, mille läbisõit oli veidi üle 200 000 kilomeetri.

Auto on piisavalt võimas ja särtsaks, seda nii tühjalt kui ka käruga liikudes. Mootori suur pöördemoment tagab selle, et ka möödasõidud maanteel toimuvad hetkega. Märkimist väärt on loomulikult diiselmootori ökonoomsus. 80liitrise paagi kõrini täis tankides näitab pardakompuuter, et sõita saab 1600 kilomeetrit. Maanteel on keskmine kütusekulu tühjalt sõites 4,6 l ja käruga liikudes 6,5 l / 100 km kohta. Linnas jääb kütusekulu 8–9 liitri vahele.

Praeguseks olen sõitnud veidi üle 10 000 kilomeetri ja probleeme esinenud ei ole, vahepeal sai tehtud ka üks õlivahetus. Pärast kiiret sõitu tagurdama hakates käigukast aeg-ajalt jõnksutab, rahulikult sõites seda probleemi ei ole. Väidetavalt tahab tarkvara uuendamist.

Ülevaatusel ilmnenud vead on plaanis üsna ruttu kõrvaldada. Minu jaoks on oluline see, et auto oleks võimalikult heas seisukorras ning probleemivaba.

Eero Küüra, Info-Auto AS

Spetsialist

Enne V70 või ükskõik millise Volvo soetamist tasuks korra meie käest järele uurida, mis auto tegelik läbisõit võib olla. Elu on näidanud, et spidomeetri näit võib reaalsest läbisõidust isegi kordades erineda. Suuremat läbisõitu võib eeldada diiselmootoriga autodel, mis on olnud Saksamaal või Rootsis kasutusel taksodena. Ise olen näinud autot, mille odomeetril seisis arv 595 000.

Praeguse Volvo V70 puhul on tegemist ühe vastupidavaima Volvoga üldse. Üheks nõrgaks kohaks oli esimestel autodel elektrooniline gaasiklapp (ETM – electronic throttle module), mille konstruktsiooni hiljem muudeti. Mootorid on üldiselt töökindlad, rihmavahetusega ei tasuks väga venitada, kuna remont on kulukas. Koos rihmaga tasuks vahetada ka rullikud. Üksikutel diiselmootoritel on kehva kütuse tõttu tulnud vahetada pihusteid.

Probleemid on tihti ka suures läbisõidus kinni, seda nii veermiku kui ka jõuülekande osas. Automaatkäigukasti probleemide puhul aitab tavaliselt tarkvara uuendamine. Esisillas kuluvad peamiselt sisemised rooliotsad ja õõtshoova puksid. Aeg-ajalt esineb ka mõningaid elektroonikaprobleeme, kuid need on tänapäeval kõrgtehnoloogiat täis autodel tavalised.

Helar Heinpõld Allauto AT OÜ

Ülevaataja

Tegemist on üldiselt heas korras autoga, kuid üht-teist tuleks siiski teha. Vahetada tahavad esimese stabilisaatorvarda puksid kere küljest ja käigukasti keskmine alumine padi. Kerge õlileke on klapikambrikaane vahelt. Tagurdamisel hakkab käigukast n-ö hakkima.

Hinded

Kere*****
Mootor*****
Veermik*****
Hind*****

Kokkuvõte

-

Hinne kokku

*****

Kommentaarid

Peep3 aastat 3 kuud tagasi

Mina olen sõitnud pea 150 000 temaga ja vahetanud olen ainult kulu osi. Väga rahul olen autoga ja soovitan teistelegi. Pöörderaadius ei ole probleemiks kuna sellega harjub ruttu.

Volvokas3 aastat 3 kuud tagasi

Väga hea auto- mugav, suur, pehme vedrustus, turvaline, ökonoomne jne. Juppide hinnad on küll sakslastega võrreldes kohati kallimad, kuid kui need kord ära vahetad, saad tükk aega rahus kulgeda.

Madis3 aastat 1 kuu tagasi

ma plaanin ka osta 2001 aasta volvo v70, manuali ja bensuka, kõik pidid kiitma seda, aga ise kardan ülevaatuste pärast... ikkagi iga aasta peab käima hakkama, kuidas neil heitgaasidega on?... kas varuosad on ka odavamaks läinud? Veokonks on ka sel autol taga, et kuna 2.4 mootor et siis peaks ju võimsust piisavalt olema et järelkäruga midagi vedada saaks...

Volvo fänn5 kuud 2 nädalat tagasi

Kuidas on 2003-2005a v70 d5 120kw diislitel hoorattaga? kui pikalt peaks vastu pidama keskmiselt tehase esimene komplekt?
Endal sidur keskkohal väriseb suriseb,kuid põhjas ei värise ja üleval pool.

1

Lisa kommentaar