Jalgrattad sebral.

valdur1 3 nädalat 2 päeva tagasi
Liiklusseadust muutes lubati jalgratturid sõites ületada sebra. Surmaga lõppenud õnnetusjuhtum tõestas et selline tegu oli ekslik. Kus on nüüd "asjatundjad" kes kiiremas korras viiksid seadusemuutuse riigikokku? Praeguse juhul korra tohib ratta seljas sõita üle sebra, teisel korral mitte. Nii lastele kui vanuritele on selline valikuvõimalus keeruline selgeks saada. Isegi paljud autojuhid ei tunne seadust ratturite ülelaskmisel . Näed et rattur sõidab hooga sebra poole, aga eessõitev auto pidurdab järsult et lasta selline liikleja üle.. Autojuht, kasuta rooli keskel olevat nuppu ja enneta sellist rikkumist. Eestis on praegu signaalinupp iluasi. Väga vähesed kasutavad. Kooliaeg hakkas peale, aga muutusi pole.
ert 3 nädalat 2 päeva tagasi
Autojuhid võiks tõesti ka endale selgeks teha, et kui ma seisan ratta seljas sebra lähedal siis pole vaja kinni pidada.
k 3 nädalat 2 päeva tagasi
Ja jalakäija surmaga juhtunud õnnetused sama loogika järgi tõestavad, et oli viga lubada jalakäijatel ülekäigurada ületada?

Ja autojuhiga näiteks möödasõidul juhtunud surmaga lõppenud õnnetus tõestab, et oli viga lubada autojuhtidel kasutada möödasõitudeks vastassuunavööndit? Videomaterjali sellest, kuidas autojuhid eksivad möödasõidul on palju rohkem kui ülekäigurajal eksivatest jalgratturitest.

Arvestades rattaga sõitjate arvu kasvu, näitab statistika, et jalgratturitega juhtub praegu ülekäiguradadel õnnetusi suhteliselt harvemini kui enne seadusemuudatust.

Ma ei tea, kas selle kohta eraldi statistikat peetakse, aga kui vaadata, kus kokkupõrked toimuvad ning kus jalgratturid sõidavad, siis tundub loogiline, et valdavalt põrkavad jalgratturid autodega kokku ristumistel kõrvalteedega ja seda täiesti sõltumata sellest, kas seal mingi ülekäigurada on või mitte. Sealjuures kokkupõrkeoht on seda suurem, mida tühisema kõrvalteega on tegemist. Suuremate teede ületamisega ei ole jalgratturitel üldiselt mingeid raskusi. Selle poolest on tobe ka, et need inimesed, kes oma suures tubliduses tulevadki suure tee ületamiseks rattalt maha, sõidavad tegelikult ohtlikes kohtades sama pahaaimamatult kui need, keda nad ise hurjutavad.

82-aastane inimene lihtsalt eksis. Ilmsesti see teine, 42-aastane naine ka kõige teravam pliiats ei olnud.
. 3 nädalat 2 päeva tagasi
Lp. Liiklejad, miks me ei võiks elada sõbralikult ja üksteisest hoolida?
M. Twain 3 nädalat 2 päeva tagasi
V1-Parem vaikida ja näida rumalana kui avada suu ja hajutada kahtlused lõplikult
Teadja mees 3 nädalat 2 päeva tagasi
Tegelikult jalgratturitega sebral juhtunud õnnetuste arv kasvas, kui see seadus tehti.
Spetsialistid hoiatasid kohe selle eest, aga kahjuks neid ei kuulatud ja seadus tehti ikka ära.
Mina muudaksin ka seaduse endiseks tagasi, jalgratturid rikkusid enne ka, aga siis nad said aru ,et nad rikuvad ja olid tähelepanelikumad.
Nüüd, aga suur osa jalgratturitest arvab ,et neil on sebral eesõigus, aga tegelikult ei ole ja nad peavad autodele teed andma, kui jutt on reguleerimata ülekäigurajast ja teel otse sõites, mitte kõrval teele keeramine jne.
Ja nii nad autode ette tuhisevad, endalgi juhuseid olnud paraku, õnneks õnnetust pole juhtunud.
Olen ka mitmele signaali lasknud, aga nad ei paista asjast aru saavat.
Vägisi tahab jääda mulje, et suur osa sõidab jalgratastega sellepärast, kuna nad ei ole vaimselt võimelised lube saama ja autot juhtima, järeldan seda sellest, kuidas suur osa jalgrattureid liikleb, kui suvalt ja kui ülbelt.
k 3 nädalat 2 päeva tagasi
Jalgratturitega sebral juhtunud õnnetuste arv võib olla kasvanud absoluutarvudes, aga seoses kergliiklusteede rajamisega on jalgratturite arv kasvanud kiiremini. Suhteliselt (jalgratturi kohta, jalgrattaga läbitud kilomeetri kohta vms) on jäänud õnnetusi vähemaks.

Kui vaadata, kuivõrd autojuhid liiklusseadust täidavad või isegi tunnevad, jääb mulje, et autojuhiluba väljastataksegi vaimupuudulikele sellepärast, et jalgratta või võrriga tapaksid nad muidu ennast umbes nädalaga ära. Teedel toimuvad tapatalgud tunduvad meile iseenesestmõistetavad ainult sellepärast, et alates Ford T-st on meile lapsest peale sugereeritud, et autodega enda ja teiste tapmine ja sandistamine on normaalne loomulik kadu.

Aga paiskaks õhku üldsegi sellise küsimuse. Idee poolest peaksid jalgratturid sõitma sõiduteel, mitte kõnniteel. Oletatavasti nad ka pigem sõidavad kõrvaltänavatel, mitte magistraalidel, seega pigem risti üle magistraalide kui piki magistraale. Kui jalgrattur ületab sõiduteel ristmikul peatänavat, seega ka ilma igasuguste ülekäiguradade ja ohutussaarteta, kas ta siis peaks ka ratast käekõrval lükkama? Aga kui ristmikul on foor? Äkki tuleb näiteks operatiivsõiduk?

Kas ma saan õigesti aru, et eelduse kohaselt ei ole jalgrattur võimeline ümbrust tajuma, kuni ta rattalt maha ei tule? Ja samal ajal samad inimesed panevad jalgratturile südamele, et liiklusseaduse järgi nad peaksid sõitma sõiduteel?
nii om 3 nädalat 1 päev tagasi
Suurem probleem on see, et jalgratturid tulevad suure kimaga sebrale. Autojuhil on praktiliselt võimatu vajaliku kiirusega reageerida pöördel paremale, kui rattur tuleb mööda kõnniteed/kergliiklusteed sebrale tema tagant. Jah sa pead andma teed pöördel jalgratturile (nagu ka jalakäijale), kuid kuidas sa annad kui ta tuleb sebrale suure kiirusega juba pärast sind?
Vel(l)o 3 nädalat 1 päev tagasi
Pisut pidurdad, keerad, põrkad ratturiga, paned siis suuna sisse ja hakkad süüdlasi otsima.
. 3 nädalat 1 päev tagasi
Üldiselt tasuks liikluses silmad lahti hoida, mitte kurta äkitselt ilmuvate rataste üle.
Ja kui ratas juba vastu külge sõidab, on süüdi tema, mitte autojuht.
k 3 nädalat 1 päev tagasi
Pööretel see üldiselt nii lihtne ei ole. Mina ei sõida kõnniteel, aga ikka tuleb ette, et paremale pöörav juht üritab viimastel meetritel mööda sõita. Mõned jäävad keset teed seisma, kui jalgratturist ette ei jõua, mis jätab lihtsalt tobeda mulje kogu üritusest, loodetavasti ka autojuhile, aga mõned keeravad ka siis tuimalt risti ette.

Ka selle kõnniteel/kergliiklusteel sõitva jalgratturi puhul ma ei saa hästi aru, kui aeglaselt peab sõitma auto ja kui kiiresti jalgrattur. Ma kahtlustan, et ka siin on siiski enamasti tegemist poole möödumise pealt ette keeramisega. Üllatus-üllatus, jalgratturid on ise vägagi huvitatud autole mitte otsa sõitmisest.
. 3 nädalat tagasi
See, et mõned liiklejad on süüdimatud või saamatud, ei muuda olematuks liiklusseadust ja selle järgimise vajadust. Samuti ka vastastikust viisakust.
Kui parem või vasakpöördel ei ole teed ületamas mõnda jalakäijat või ratturit, ei ole ka mõtet ootama jääda või kaela kahekorra käänata nende otsimisega 100m raadiusest- kui ei ole kedagi, siis sõida, kui näed kedagi, anna teed.
nael 3 nädalat tagasi
Ükspäev just juhtus nii, et ühesuunalisel lõigul sõitis mulle täiesti süüdimatu ilmega vastu üks nooremat sorti naisolevus jalgrattaga. Isegi kui lõik oleks olnud kahesuunaline, siis sõitis ta ikka vales servas -vasakus servas.
Õnneks võtsin sellist vastusõitjat nähes hoov väga maha. Ja oh üllatust, jõudsime mõlemad sebrani samal ajal ja siis hoogu vähendamata pööras neiu sebrale teeületajaks (ehk tegi parempöörde ja minu auto nina ette). Sain pidama. Aga jalgrattur liugles edasi nagu kõiks oleks üks lill.
Ikka peaks nii olema, et ka täiskasvanud peaksid jalgrattaga sõitmiseks omama vastavat luba ja läbima liikluseeskirja läbimise tõestuseks eksami.
Muidu nagu pole suurt tolku sellest kui hästi autojuht eeskirja tunneb, kui teised liiklevad oma parema äranägemise järgi
ert 3 nädalat tagasi
Meite külas on paljudes ühesuuna otsades lubatud ka ratastel vastu voolu liigelda. Teise otsa "tellise" alla on paigaldatud lisatahvel.... aga eks see väheke ohtlik ettevõtmine ole....
k 3 nädalat tagasi
Ma näen millegipärast autojuhte rohkem vales suunas sõitmas. Sealjuures on ette tulnud, et kurvis sõitis mulle põõsa tagant nooremat sorti naisolevus vastu ühesuunaliselt teelt kahesuunalisele teele vastassuunavööndisse. "Õnneks" on mul ka põhimõte mitte hoiduda õuealadel tee paremasse serva, mistõttu sain ilusasti vasakult mööda põigata. Autojuht liugles edasi nagu oleks kõik lill.

Lisaks olen mina oma tutvusringkonnas ainuke selline veidrik, kes põhimõtte pärast ei sõida rattaga vales suunas. Kui see on autojuhtidega jutuks tulnud, siis neid on see väga imestama pannud - nende jaoks on rattaga ühesuunalistel tänavatel vales suunas sõitmine täiesti iseenesestmõistetav.
. 3 nädalat tagasi
Rattaga sõites telefoniga rääkinud mees põrkas teise ratturiga kokku

No mida taolistest "liiklejatest" üldse tahta.

tartu.postimees.ee/4230777/rattaga-soites-telefoniga-raakinud-mees-porkas-teise-ratturiga-kokku
k 3 nädalat tagasi
Google'i tänavavaatel uuemat pilti pole, aga see koht näeb välja umbes selline: goo.gl/maps/qX6vs13KoCA2

Ülikitsas tee, täiesti olematu nähtavus. Telefon iseenesestmõistetavalt segab juhtimist, aga ei ole üheselt selge, kui suur oli kummagi poole panus. Ka 58-aastane naine jaksab vändata kiiremini kui sellises kohas mõistlik ning neil ei pruugi ka ilma telefonita erilist reageerimiskiirust olla.

Üldiselt pole siin jälle midagi muud soovitada kui mitte sõita sellistel "kergliiklusteedel".

Aga mida arvata? Autojuhid põrkavad iga päev kokku palju lihtsamates tingimustes palju tobedamalt. Kuna üldiselt keegi haiget ei saa, siis läheb see kirja liikluskindlustusjuhtumina ja sellest keegi midagi ei kuule, isegi kui autodest suurt midagi järele ei jää. Aastas tuleb Eestis liikluskindlustusjuhtumeid kokku 30 000, see teeb kokku päevas ligi sada (osa küll parklas uksega mõlkimised jms).
. 3 nädalat tagasi
Ülikitsas tee kahe ratturi jaoks?
Teadja mees 3 nädalat tagasi
See ei oma tähtsust, et kergliiklusteedel nüüd rohkem km-d sõidetakse ,seda pole mõtet võrrelda sebradel juhtunud õnnetustega, kuna need on reeglina tavaliiklejad jalgratastega, mitte kergliiklusteel trenni tegevad.
Oleks minu teha, muudaksin selle seaduse vanaks tagasi.

Mõni siin ei saa vist aru ,et mis kasu on silmade lahti hoidmisest, kui jalgrattur tuleb hooga ei tea kust ülekäigurajale, nii et sa reageerida ei saa.
Esiteks, sa ei näe igale poole, teisels ma vaatan ikka teed ja selle servi, mitte kuskile eemal olevale parkimisplatsile, kust võib hooga jalgrattur küll tulla, aga kui ma vahiksin sedasi ringi, siis jääks ju tee peal toimuv nägemata ja võib avarii juhtuda.
Autojuht suudab liiklust jälgida ikkagi teatud piires, sõidutee ja sealt veidi kõrvale, et näha näiteks jalakäijaid, kes hakkavad sebrale tulema ja samuti teisi autosid, kes ei pruugi sulle teed anda jne.
nael 3 nädalat tagasi
Autodega samal liikluspinnal liikudes ei ole OK jalgrattaga liikluseeskirjasid eirata. Ükskõik kas sõidad vastasuunas või eirad foorituld või ...
Korduvalt nähtud ka olukordasid, kus autod on "sebra" taga fooris punase tulega ja siis autotee äärt pidi tuleb "tervisesportlane" ja tuhiseb punasega edasi.
Jalgrattaga saab kõnniteel/kergliiklusteel liikuda ka kiirusega 50 - 60 km/h. Ja kui teed autoga parempööret, siis võib see seljatagant kõrend jääda kahe silma vahele

Lisa postitus


©Presshouse OÜ. Ajakirja Autoleht kodulehel www.autoleht.ee avaldatud tekstide ja fotode kopeerimine ja kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.