Miks ehitatakse teed ebamugavaks ja ohtlikuks?

Lõunakas 2 aastat tagasi
Vaatan oma kodulinna, Eesti suuruselt teise linna tee-ehitusi viimase paari aasta jooksul ja mitte ei mõista, mis on Maanteeameti projekteeritud tee-ehitusobjektide tegelik eesmärk. Võetakse vana sirge ja sujuva liiklusega tee ja selle asemel, et muuta seal liiklemine veelgi mugavamaks, sujuvamaks tehakse see hoopis kitsaks, ebamugavaks ja keeruliseks. Tundub et projekteerijate eesmärk on muuta autosõit võimalikult aeglaseks ja ebamugavaks, et kui üldse liigelda õnnestub, siis sama kiirusega kui äsja puusaoperatsioonilt tulnud enda ees rulaatorit lükkav kodanik.
Esiteks tehakse põhjatud maanteekraavid. Kas teetamm peab tõesti olema 10m kõrge, kas ei piisaks 1m kõrgusest teetammist, et hoida tee muldkeha sadevetest piisavalt vabana? Avarii korral saab järjekordse maksumaksja suure tõenäosusega morgi viia ning auto mahakandmisele, kui väiksema maanteekraavi korral oleks autol ehk kosmeetilised vigastused ning inimene pääseks vigastusteta.
Teiseks tehakse ülikitsad mikroringteed, millel liigeldes on alati oht(eriti libedaga veidi libisedes) lõhkuda rehvid või madalamad keredetailid. Uus vaimusünnitis on kaherajalistel ringteedel sõiduridade eraldamine ca 10 cm kõrgete teravate äärekividega (näitena Viljandi mnt. ringtee Tartus). Sellistel ringide äärekividel rekkate haagised vänderdavad ja hüplevad nagu metsalised neilt väljudes ning on aja küsimus kui kellelgi koorem teele pudeneb või rehvid seal puru sõidab. Lisaks on need nn turbiinringid õigeaegsel reastumisel segadusi põhjustavad ja avariide arv konkreetse näite puhul on oluliselt suurenenud.
Kolmandaks, iga mikroringi vahele pannakse lamav politseinik mille kaldenurk ja suurus tundub sõltuvat täiest ehitaja suvast. Mõnesid neist on madalama sõiduautoga võimalik ületada vaid diagonaalis.
Neljandaks tee-ehitusobjektide ebaloogilisus. Suuremat nurisünnitist kui Tartu postimaja juures olev liiklussõlm annab ikka ehitada. Ka mitmekordsel läbimisel on eksimise oht suur. See objekt tundub pigem arhitekti vimkana liiklejatele, et vaadake kui keeruliseks ma suudan teile liiklemise teha. Samuti muudetakse kohalike elanike liikumine tihti väga ebamõistlikuks, kus koju saamiseks tuleb teha suuri ringe.
Eeldaks, et kuskil lõigul kiiruse allatoomiseks teele takistuste ehitamisele eelneb analüüs, mis arvestab teelõigul toimunud õnnetusi, aga paraku tundub pigem et kui ennem polnud sel lõigul ühtegi õnnetust, siis peale uue tee ehitust alles hakkavad massiliselt õnnetused toimima.

Siinkohal ettepanek Autolehele- võtke ette viimaste aastate suuremad tee-ehitusobjektid Eestis ning võtke välja statistika, et palju oli enne sellel lõigul avariisid ja palju on neid nüüd peale objekti valmimist. Kahjuks ühe sõiduki vigastusega ilma inimkannatanuta õnnetusi te vist kuskilt kätte ei saa, kuigi nende arv on tõenäoliselt kõige suurem. Usun et nii mõnegi liiklussõlme puhul võib statistika olla üllatav.
. 2 aastat tagasi
ära küsi, see on täielik müsteerium. vanasti öeldi, et seal, kus algab raudtee, lõpeb mõistus, tänapäeval kehtib see maanteede kohta.
tehakse tee korda, ehitatakse ärapöörderajad, kiirendusrajad ja kogu muu kammajaa ning lajatatakse sinna siis 70ne märk. siiani toimis kõik probleemideta, aastas oli ehk paar plekimõlkimist ärapöörajatele tagant otsasõidu näol vms, aga nüüd, kui tehaks eraldi rajad, on asi kohe othlikum ning tuleb kiirust piirata. kiirused trassidel tõmmatakse alla, peale märgi mõjuala lõppemist ei märka see esimene tola ka normaalselt kiirendada ja tekivad veelgi pikemad kolonnid ning veelgi järsemad möödasõidud, sest tipptunnil on liiklus ikka piisavalt tihe ning neid närvilisi, kes hommikul tööle või õhtul töölt koju kiirustavad, on piisavalt.
aga mikroringid on tõepoolest idiootsuse tipp. vaesed rekkamehed, kes peavad seal manööverdama.
hmm 2 aastat tagasi
Kuidas see turbiin ringtee välja näeb, ei kujuta ettegi hetkel? Aga neid ringteid kus sõidurajad eraldati äärekividega olen näinud ja kui sõiduautoga saab sealt ilusti sõita, siis pika veoautoga sõites vist haagise tagumised rattad sõidavad küll neist kolinal üle. Ja see ringilt mahapööre oli ka üpris järsu nurga all ja võrdlemisi kitsas.
. 2 aastat tagasi
Auk-Pauk 2 aastat tagasi
Mind häirib kõige rohkem see, et tee projekteeritakse juba selliselt, et kaevuluugid jäävad sõites täpselt ratta alla. Saan aru, et vanu teid remontides ei ole kommunikatsioone alati otstarbekas ja ka võimalik ringi tõsta, kuid see absurd eksisteerib ka täiesti uute teede puhul. Lisaks ehitavad meie soss-seppadest tee-ehitajad needki luugid juba mitu cm asfalditasapinnast madalamale, seega on tihtilugu sõit vast ehitatud/remonditud teelgi juba ebamugav, rääkimata sellest, et paari aastaga on need kaevud veelgi rohkem vajunud sellistest pidevatest paukudest. Omaniku järelvalve peaks olema ilmselgelt paremal tasemel.
viimasele 2 aastat tagasi
Kunagi teeehitaja vastas lugejaküsimuse. Vastus oli lihtne "kõik vastab nõuetele"
Äkki mõni oskajam oskab vastata kas tõesti selline asi vastab nõuetele?
põhjatu 2 aastat tagasi
Leidsin mõned pildid kuidas Jaapanis on kaevuluugid teega tasased. (Tundub, et luugid on natuke teepinnast kõrgemal kuid ümbritsetud siluva kraega, et ülesõit oleks mugavam) Kui mõne pehmema vedrustusega autoga sealt üle sõita, siis vist ei saa arugi, et kaevulkuugist üle sõideti. :D
www.pinktentacle.com/images/manhole_ginza_2.jpg
sumidacrossing.org/ReferenceImages/StreetScenery/files/crossing-night-roads.jpg
. 2 aastat tagasi
kindlasti midagi annab teha näiteks luukide konstruktsiooni muutmisega või luugi ümbruse betoneerimisega, mingit laadi kummipuru segamisega asfalti, et asi servades elastsem oleks vms, aga eks see kõik taha natukene rohkem mõtlemist ja ilmselt ka raha, kuid neid kahte asja meie mail tihti just ei kohta. kindlasti on tipi lõpetanud noortel mõned uued mõtted peas keerlemas, aga sukeldudes süsteemi rutiini, st igapäevateedeehitusse, kaovad need kiirelt peast.
vanamees 2 aastat tagasi
Vanasti sai mossega, millel polnud tänapäevase autoga pidureid ollagi, kihutada igalpool 90 maanteedel. Tänapäeval praktiliselt kogu trass pikitud 70 ja 50 aladega..... Pakun, et kiiruse piiranguid määratakse nii, et rooli pannakse ilma autokoolituseta (ilma lubadeta) roolija ja nii kiiresti kui tema sealt läbi sõidab, pannakse selline piirang.... Kiiruse piirangu märk võiks ju olla, et see on MAKSIMUM aga paraku nad tähendavad miinimumi.... Ajuvaba, kes suudab aeglasemalt sealt sõita?
ojaa 2 aastat tagasi
Tartu on tõesti absurd ruudus. Vanasti oli hea, aga järjest enam ja enam keeratakse asi sinna samusesse. Samas mul on hea meel, et üldse midagi tehakse, ja samas on ka hea meel, et üldse teed saavad rööpas nõukaaegsetest
Jah, vanasti osati teha - sirge tee. Suured ja sujuva raadiusega kurvid ja mahapöörded. Suured ringteed (Eedeni ring, Lõunakeskuse ring) ja TULEMUS tänapäeval > peegelsile asfalt, mis ära tikitud TÄPSELT rataste all paiknevate kaevukaante poolt (oleksid nad siis tee pinnaga tasa - EI, ikka kas kõrgemad või madalamad, niiet üle sõites rapub kõvasti auto või kisub rooli olenevalt auto margist ja rehvist), kuid mis varsti hakkab kuskilt murenema, pragunema ja mis kellegi poolt jälle kuskilt üles kaevatakse (eriti linnas). Siia lisa maanteel siis kahel pool teed olevad sügavad eurokraavid (sõidad mujal Euroopas, kohtad selliseid "Emajõgesid" haru harva, pigem lihtsalt tee "keset põllumaad lajatatud ilma kraavideta".
Sellise perve peal ei see isegi põit minna kergendama, sest ei pääse isegi metsa. Ja kui rehv peaks katki minema ja jääd tee äärde, siis päris õõvastav on seal kraavi perve peal parempoolseid rattaid vahetada, kui selja taga on mingi 3 meetrine või kõrgem järsak ja vesi voolab sees (näiteks Tartus see Ülenurme rist, see uus kraav seal tee ääres nende kaubahoonete ja Võru maantee vahel).
--
Mikroringid on juba klassika.
Täielik idikas tikib neid. Saaks aru neist, kui oleksid suurema diameetriga ja kui keegi drooniga pealt vaataks pilti, et ring oleks ikka teede harude keskele pandud, mitte kuskile nurka, et ühe tee pealt praktiliselt tagasipööret tegema. Teevad ju projekteerijad autocadiga projekti. Peaks olema linnulennus vaade, aga ei, ikka panevad rappa. Lisaks google maps, lisaks aerofotod jne. Ikka paigutavad ringid valesti. Tõesti, arvuti taga ikka inimesed, kes vist autoga üldse ei sõida....
--
Politseinikega aeti ju mingit standardit taga, aga huvitav tõesti, mul on reguleeritava aktiiv vedrustusega auto (st auto ei nooguta [vähemalt mitte nii palju] selliselt pidurdusel nagu tavalise vedrustusega auto ja samuti kiirendamisel), miks küll ühe ja sama režiimi peal sõites käib nina ühe politseiniku peal vastu politseinikku ja teisega mitte?
Ja sõidad teistest üle, pole mingit probleemi. Siis need metallist politseinikud tee peal. Miks ühed on nii, et saad 50 km/h üle sõita (no seda näen isegi, et täiesti lapik on see), teine tüüp on tavaline ja normaalne (st pead hoo maha võtma nagu lamava politseiniku mõte ongi, ilma ümbritsevat ja autot kahjustamata) ja kolmas tüüp on selline et sõida sealt üle 2. või 1. käiguga või veere või 5 km/h sealt üle - ikka on löök läbi vedrustuse ja veermikku selline, et lööd hambad kokku. Kõrvalt vaadates on politseinik püstine kui telliskivi. Seda kõigi vedrustuse kui velje suuruste kui rehvi kõrgustega.
Kus on standard ja miks kõik lamavad politseinikud sellele ühele standardile EI VASTA???
Ja küsiks ühe küsimuse veel. Kui pannakse lamavad politseinikud, miks ei jäeta võimalust, nn madalatele autodele vms taolistele asjadele, sõita samat marsruuti, aga näiteks mööda kõrvaltänavaid, kus EI OLE lamavaid politseinike? Enamasti on ka need täis tikitud ja oledki nö karbis - ei saa edasi ega tagasi ega ka ringi pöörata.
---
On selline leht:
www.lkf.ee/et/avalikud-paeringud?id=244
kindlustus.maps.arcgis.com/apps/Viewer/index.html?appid=abd977aeea074631845cc67bfc3da87d

Siin on näha kõik juhtumid, mis on kindlustusse jõudnud st paberid on täidetud.
Siit on puudu need mida ei saagi registreerida, ehk siis kui on näiteks tehtud plekimõlkimine - vennad seisavad teel, vaidlevad, ja tulemus on see et keegi maksab kellegile teise stange eest 100 euri sulas ja sõidetakse laiali ja ongi kõik.

---

Muideks, sama tendentsi mäletan ka mina, et vanasti samal lõigul oli paar avariid aastas, aga pärast lõigu kaasajastamist ja eurotamist on avariide arv tõusnud. St näed samal ajal sõites palju rohkem pauke saanud autosid. Kas ka statistika seda kinnitab, eks peab isegi seda vaatama ja uurima.
A 2 aastat tagasi
Seoses eelkirjutatuga tuli meelde üks eriliselt rõve künnis Viljandis- seal, kus fooride alt keerad Tartu poole Jakobsoni tänavale ja mingi kool seal ligidal- see annab alati nii hea litaka vedrudele, hoolimata ka kõige väiksemast kiirusest. Ja see on seal juba aastaid. Kohaliku võimu tegelased vist sealt kunagi üle ei sõida. Teine koht mu enda koduküla, kus on topitud liiklusmärke ilma igasuguse mõtlemiseta. Üks pikk tänav läbib küla ja see on mõlemast otsast ainukene tee, kustkaudu üldse sisse saab ja sinna ette topitud veoautode sõidu keeld. Tekib küsimus, et kuidas saavad seal sel juhul liigelda prügiautod, küttepuude vedajad, assenisaatorid või ükskõik mis muu vajalik veokas? Loomulikult kõik eiravad seda märki, aga kohalikud võimurid võiks ikka natukenegi ajusid vaevata enne kui märke üles laovad.
😈 2 aastat tagasi
Rääkides edasi Viljandist on eriti jabur "ringtee" laadne moodustis teel Männimäele,sealt pöörates Bauhof-i poole! Seal on kallatud sõna otseses mõttes koorem põllukive keset teed ja autod peavad sõitma ümber selle! Tahaks näha seda inimest kellel on see "rosinaaju",kes selle peale tuli!?😒
Juht 2 aastat tagasi
Mis kiirusepiirangutesse puutub, siis viimasel ajal on neljarealistel maanteedel mitmes kohas väga pikalt 90 km/h piirangud, kui näiliselt ühtki takistust 110-ga sõitmisel ei ole. Okei, mõnes kohas on põhjuseks ilmselt ristmikud ja peale- ning mahasõidud, aga ma ei saa sellest aru, miks on vaja kiirust piirata 2 km enne ja 10 km peale neid ristmikke. Varem sai küll saja kümnega sõita ja ühtki probleemi ei olnud.
spark 2 aastat tagasi
Need 90piirangud on politseile raha teenimiseks :) Jõelähtmel siis ...

Pelgulinnas tehti korda Erika tänav OK saan aru, et ei kihutataks, aga tänaval on KOLM lamavat pollarit, kõik nad on erineva kujuga ja kiirus peab olema alla 10km/h, et ilma suurema jamata üle saaks. Õnneks on nad piisavalt pikad (SAAB 9-5 mahub oma teljevahega peaaegu peale ära), mitte nagu Tallinnas Suur-kloosti küngas, aga ega nad mingi normaalse normi järgi tehtud ei ole, sest sõidutee künnis peab olema selline millest saa saad üle sõita ettenähtud (seal 30 või 40km/h) kiirusega, mitte peaaegu seisma jäädes.

Arusaamatu ring on ka Laagri Maksimarketi juures, et asi oleks piisavalt keeruline on ka seal ringile 2 rida joonistatud.
Kui ringide projekteerijad peaks poolhaagistele rehve ostma siis kaoks ka sealt need 5cm kõrgemad äärekivid asfaldi ja sillutise vahel.
:( 2 aastat tagasi
Kui paar aastat tagasi ilmusid magavad politseinikud Pärnu maanteel ajakirjandusmaja juurde, siis koristati need varsti ära, kuna keegi teravama mõistusega riiklik liiklusametnik tegi selgeks, et kiirust piiravaid teetõkkeid tohib paigutada ainult liiklusmärkidega tähistatud õuealale, isegi tanklas on need lubamatud, kui tankla pole õuealaks kuulutatud. Arvatavasti munitsipaalliiklusametnikele need nõuded pole teatavaks tehtud.
. 2 aastat tagasi
teetööde teostamise kiirusest- mingil hetkel freesiti otepääle sissesõidul ca 250m lainelist asfalti ära ja nüüd juba nädal aega pole seal mitte miskit rohkemat tehtud. 250 meetrit ja ei suudeta isegi seda korraga ära teha. kuskil eemal on veel üks teetööde lõik ja suur tahvel kuulutab, et tööde lõpp nov. 2015. ilmselt jääb ka see 250m selle tähtaja sisse.
Ahti 2 aastat tagasi
Mikroringid tehakse liikluse rahustamiseks. Sirge lõigu peal kipub kiirus ikka tõusma ja kui peateel on palju liiklust siis on kõrvalteelt raske peateele pääseda. Ma isiklikult neid ei armasta kuna need kipuvad kiiresti kuluma. Mõnes kohas on need siiski õigustatud, näiteks Pääskülas.
Mis linnaliikluses kiirusesse puutub siis on seda teaduslikult uuritud, et kõige mõttekam on 40km/h. Kõlab nii, et kole väike kiirus. Tegelikult pole linnasõidul oluline tippkiirus vaid liikluse sujuvus. Mida vähem on pidurdusi ja kiirendusi, seda parem.

Mind isiklikult häirib Tallinna linnavalitsuse uus põhimõte, kuidas tänavaid lapitakse: kolm auku lapime ära aga neljandat ei lapi. Hea näide Tallinnas Forelli ja Laki tänavad. Laki tänaval tehti nii, et pandi uus asfalt aga keset tänavat jäi lõik auklikku teed. Mismõttes nagu? Tehakse hange, suur hulk inimesi ja masinaid tassitakse kohale ja siis jäetakse jupp tegemata? Kuidas see pikas perspektiivis odavam tuleb, jääb mulle mõistmatuks.
Jaz 2 aastat tagasi
Mikroringidega on meil minu arvates väike anomaalia.... neid on jah terve Euroopa täis aga neid kasutatakse tegelikult natuke teisiti. Nimelt on väikesed ringid nt Prantsusmaal kus olen pikemalt töötanud ikkagi "triibud asfaldil" või muster kivisillutises, kui on vajadus ristmikku sihipäraselt kasutada (mitu autot erinevatest suundadest, sõidueesõigus ja muu juurdekuuluv) siis sõidetaksegi ringi nagu ringristmikul ikka. Kui sõidad üksi lased otse nagu üle ristikujulise ristmiku, kõik sõidavad nii ja mina kah, korda hoidvate rollerite-siklitega sandarmite nina all ka. Ja ei ole mulle kordagi järgi tuldud ja öeldud et kuule, võõra numbriga auto juht, meil nii ei tehta... Kohalik koostööpartner mulle seda õpetaski, et mida Sa jõnksutad, sõida otse. Igakord tuleb meelde kui Tlnas Tondi tänava ringe nühin... või õigemini ei nühi enam, sõidan reeglina autoga mujalt ringi. Aga sikliga on seal hea kallutada nii et pole halba ilma heata:-)
. 2 aastat tagasi
aga mis liiklusmärk ranskamaal enne taolist ringi on? kui on ringtee märk aga kohalikud laevad otse, siis on see lihtsalt kohalik väljakujunenud käitumisstiil nagu sealmail neid mitmeid teisigi, mis meile esialgu võõrad on.
valdur1 2 aastat tagasi
Sõitsin hiljaaegu Sakust läbi ja avastasin et ringidel toimub kapitaalremont ehk ringidele pealesõidud tehakse ümber. Sama ümberehitus toimus ka tuttuuel Kirna ringil Järvamaal aastaid tagasi. Lihtsalt projekteerija ei tea et rekka saba liigub teist trajektoori mööda kui auto. Raha kulutatakse ümberehitusele rohkem kui kohe korralikult ehitades.

Lisa postitus


©Presshouse OÜ. Ajakirja Autoleht kodulehel www.autoleht.ee avaldatud tekstide ja fotode kopeerimine ja kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.