tige1 aasta 5 kuud tagasi
kirjutaks jalgratturitest (ja teistest kergliiklejatest) seekord jalgratturina. käes on augusti keskpaik ning päevad muutuvad paratamatult üha lühemaks. samas jagub sooja ilma hilisõhtuteni ning see toob kergliiklusteedele hilisõhtulgi tavapäratult palju tervisesportlasi - jalutajaid, keppijaid-kõndijaid, jooksjaid, rulluisutajaid, jalgrattureid ning muidki parasiite. enamus neid ei vaevu end aga vähimalgi määral teistele samal rajal liiklejaile nähtavaks tegema - olen kergliiklusteel, järelikult olen "kuulikindel" ning kui ise teisi märkan, siis küllap märgatakse ka mind. leian, et jalgratturile tuleks n.ö. "lähitule" kasutamine teha seadusega nõutavaks, nagu autojuhilegi. aastaid tagasi, kui tulede kasutamise nõue 24/7 seadustati, oli poleemikat palju. täna ei kahtle ilmselt keegi, et tegu oli õige sammuga. miks siis mitte rakendada sama põhimõtet ratturitele. põhjendan ka - läbisin täna jalgrattaga hämaras kergliiklusteel ca 20 km, vastu sõitis ca 30 ratturit, kellel puudus valgustus ning ehk 3-4, kes olid vastava seadme soetanud. ühel juhul puudus kokkupõrkest sentimeetreid, mitmeid kriitilisi hetki tekkis teisigi. miks ei võiks jalgratturitele olla tulede kasutamine samavõrd kohustuslik, kui autojuhtidele? ja miks ei võiks jalgratturid ennast nähtavaks teha ilma, et keegi seda neilt seadusega nõudma hakkaks?